Tantsude iidne tarkus India klassikaline tants on vanim klassikalise tantsu stiil, mis tänaseni säilinud. Põhipoosid on raiutud kividesse, tänu sellele ta ongi säilinud. India klassikalises tantsus on kaks erinevat poolt: puhas tants ja tants- pantomiim. Tants algab füüsilisest liikumisest, jõuab edasi tunnete ja mõtete valitsemiseni ning lõpuks absoluutsesse puhtusesse, kus jääb alles ainult ilu. *Indias peetakse tantsu loojaks jumal Šivat. Tantsukultuur Lõuna-Indias Lõuna-India tantsud on alguse saanud templitest, eesmärgiga ülistada jumalaid ja jumalannasid. Esitajaks noored Devadasid. Lõuna-India kultuur on enamasti terve universumi tähistamisele pühendunud. Tantsud kehastavad enda väljendamist, sotsiaalseid suhteid või on esitatud vaimses keskkonnas. India tantsudel on rikas ajalugu. Keskajal
Igapäevaseks eluks ettevalmistavatest õppevahenditest kuuluvad siia käsn vee tõstmiseks ühest kausist teise, suur ja väike pipett vee tõstmiseks ühest anumast teise, lusikas herneste, ubade jne tõstmiseks, pintsetid herneste ladumiseks alusele, pesupulgad jne. Ülesannetes järgitakse alati vasakult paremale ladumise (tõstmise) reeglit, nii et laps kujundab ise harjumust kirjutada vasakult paremale. Aistingute arendamise materjalidest aitavad last kirjutusvahendi valitsemiseni jõuda silindrid (väikesi nupukesi käes hoides kasutab laps täpselt samu lihaseid kui pliiatsi hoidmisel) ja tahvlid materjali kareduse määramiseks. "Värvi ise" - tüüpi raamatukesed. Tähtede tundmaõppimine - Lapse loomulik soov kõike käega katsuda; peenest liivapaberist välja lõigatud ja alusele kleebitud tähed, mida laps korduvalt puudutada püüab. Nn "musklimälu". Enamasti tuleb laps tähetede juurde 3,5 - 4,5 aasta vanuses, aeglasemale lapsele tuleb anda
Selle tulemusena tekkis eliiditeooria uus variatsioon neolitism ehk demokraatlik elitism. Neoelitistid lähtuvad eliiditeooria põhiseisukohast, et demokraatiat s.o. rahva võimu, suveräänsust jmt. ei ole põhimõttes võimalik teostada.Need on utoopilised ,mis ei realiseeru praktikas. Selleks,et ühiskonnas võiks valitseda vabadus ja toimiks progress, on paratamatult vaja eliiti.Iga katse kõrvaldada eliit ühiskonna ja riigi juhtimisest viib lõppkokkuvõttes demagoogia valitsemiseni avlikus arvamuses ning diktatuuri võiduni poliitikas. Demokraatlik elitism püüab seetõttu eliiditeooria põhimõtted ühendada liberaalsest ideoloogiast lähtuva pluralistliku demokraatiaga. See demokraatia käsitlus rõhutab kodanike otsuse ja aktiivse osavõtu riigielust. Pluralistlik demokraatia teooria väidab,et tänapäeva ühiskonnas on võim jagunenud erinevate sotsiaalsete gruppide vahel. Kuid
ühsikonnas - seega ei saa avalduda puhtad sünnipärased võimed, mis paneksid ta "õigesse" seisusse; 2) oligarhia - veel kõlbmatum - siin valitseb kõlblusetu, pärilike võimu- või varanduslike õiguste abil võimu haaranud väike ladvik, kildkond ("oligarhid"); 3) demokraatia - kahest eelmisestki kehvem - see vorm viivat alati andetute, ent samas ambitsioonikate ja võimuahnete hulkade valitsemiseni. Arvukas demos ei ole sünnipäraste võimete poolest ette valmistatud ega kutsutud tõeliselt võimekaks juhtimistegevuseks (riigijuhtimiseks), tema asi on juhte ja ametnikke teenindada (ainelisi vajadusi rahuldada). Kui võimule pääseb, lähevad üksikud rühmitused paratamatult tülli, mis toob kaasa stabiilsuse kadumise - paratamatult rakendub põhimõte: maksimaalselt vabadust = maksimaalselt ebapädevust; 20
sammudega nagu äsja vaim. Ta arvas nüüd iseenesegi olevat vaimu: ta oli segane, juuksed peas püsti, kustunud lamp ikka veel käes. Keerdtrepi astmeid mööda alla laskudes kuulis ta oma kõrvus selgesti häält, mis naeris ja kordas: «Ja üks vaim läks mu palge eest mööda ja ma tund* sin kerget tuuleõhku ning mu ihukarvad tõusid püsti.» II. KÜÜRAKAS, ÜHESILMNE, LOMBAKAS Igal keskaja linnal ja igal Prantsusmaa linnal olid kuni Louis XII valitsemiseni oma puutumatud varjupaigad. Need redupaigad olid keset linna üleujutavat nuhtlusseaduste ja barbaarsete kohtuotsuste uputust nagu saared, mis inimeste kohtumõistmise tasapinnast kõrgemale tõusid. Iga kurjategija, kes sinna pääses, oli päästetud. Tarvitati kurjasti niihästi karistamata jäämist kui surmanuhtlustki. Mõlemad kuritarvitused püsisid kõrvuti. Nii korrigeerisid kaks pahet vastastikku 353 teineteist