Augustus oli suur kultuuri soosija, tahtis, et kunstnikud ja kirjamehed jäädvustaksid selle rahuaja väärikalt oma teostes. Tema taotlusi aitas ellu viia rikas sõber Maecenas, kelle nimest tuleneb rikka kulturisoosija üldnimetus metseen. Tollest ajast tõuseb kõige enam esile poeet Vergilius, kes lõi eepose "Aeneis", mis oli võrreldav Homerose eepostega. See räägib Trooja sõja kangelasest Aenasest, kes rändas tagasi oma kodulinna Itaalias ja pani alguse valitsejasoole, kust hiljem võrsus Rooma rajaja Romulus. Augustus uskus, et pärineb Romulusest ja nii ülistaski see eepos Augustuse esiisa. Ajalookirjutus Ajalugu hakati kirja panema kreeklaste eeskujul III saj. ekr. Tuntuim rooma ajaloolane Titus Livius pani kirja kogu Rooma ajaloo alates Romulusest kuni Augustuseni. Ta tugines alati vanematele ajaloolastele ja ei toonud välja senitundmatuid fakte, pigem püüdis edasi anda õpetlikku sõnumit, kuidas teatud voorused hoidsid riiki õitsvana
Augustus oli suur kultuuri soosija, tahtis, et kunstnikud ja kirjamehed jäädvustaksid selle rahuaja väärikalt oma teostes. Tema taotlusi aitas ellu viia rikas sõber Maecenas, kelle nimest tuleneb rikka kulturisoosija üldnimetus metseen. Tollest ajast tõuseb kõige enam esile poeet Vergilius, kes lõi eepose "Aeneis", mis oli võrreldav Homerose eepostega. See räägib Trooja sõja kangelasest Aenasest, kes rändas tagasi oma kodulinna Itaalias ja pani alguse valitsejasoole, kust hiljem võrsus Rooma rajaja Romulus. Augustus uskus, et pärineb Romulusest ja nii ülistaski see eepos Augustuse esiisa. Ajalookirjutus Ajalugu hakati kirja panema kreeklaste eeskujul III saj. ekr. Tuntuim rooma ajaloolane Titus Livius pani kirja kogu Rooma ajaloo alates Romulusest kuni Augustuseni. Ta tugines alati vanematele ajaloolastele ja ei toonud välja senitundmatuid fakte, pigem püüdis edasi anda õpetlikku sõnumit, kuidas teatud voorused hoidsid riiki õitsvana
Augustuse aja silmapaistvate poeetide seast tõusis kõige enam esile Vergilius. Vergilius oli kodusõdades ülekohut kannatanud, hindas seetõttu kõrgelt Augustuse kehtestatud siserahu ja ülistas seda ka oma loomingus. Tema peateos, eepos ,,Aeneis", pühendub aga roomlaste legendaarsetele eelkäijatele. Ta valis oma suurteose peakangelaseks Homeroseltki tuntud trooja sõjamehe Aenease. Pärimuse järgi olevat Aeneas pärast Trooja langemist tulnud Itaaliasse ja pannud siin aluse valitsejasoole, millest võrsus hiljem Rooma linna rajaja Romulus. Et Augustus uskus end Romulusest põlvnevat, siis ülistas Vergiliuse eepos järelikult keisri enda esiisa. Ajalookirjutus Varaseimad teated roomlaste mineviku kohta pärinevad kreeka ajaloolaste sulest. Roomlased ise tegid esimesi katseid oma ajalugu üles kirjutada 3. sajandil eKr. Need teosed pole aga säilinud. Selgema ettekujutuse rooma ajalookirjutusest annavad alles vabariigi lõpu ja varase keisririigi ajaloolaste teosed
seetõttu kõrgelt Augustuse poolt kehtestatud siserahu ja ülistas seda ka oma loomingus. Oma peateose, eeposes “Aeneis” pühendas ta aga roomlaste legendaarsetele eelkäijatele. Roomlastel puudus seni Homerose eepikaga võrreldav kangelaseepos ja Vergilius nägi oma eesmärki selle lünga täitmises. Ta valis oma suurteose peakangelaseks Homerose eepostestki tuntud Trooja sõdalase Aenease, kes pärimuse järgi olevat pärast kodulinna hävingut Itaaliasse rännanud ja pannud siin aluse valitsejasoole kust hiljem võrsus Rooma linna rajaja Romulus. Kuna Augustus uskus, et põlvneb Romulusest, siis ülistas Vergiliuse eepos Aenease näol ka keisri enda esiisa. “Aeneis” laulab sellest kuidas Aeneas oma perega pääses põlevast Troojast, tema eksirännakutest merel, saabumisest Aafrikasse ning õnnetust armastusest Kartaago imekauni kuninganna Dido vastu, mis viis valitsejanna enesetapuni ning kuulutas ette tulevast vaenu Kartaago ja Rooma vahel
kuke seda kobestama ning külvas palmipuu. Puu kasvas 16 haruliseks. Obatala ärkas üles, sai venna peale pahaseks ja tegi savist inimesed. Oduwadal oli hulk poegi ja tütreid, kes rändasid laiali ja panid aluse paljudele linnadele. Nende hulgas oli tähtsaim noorim poeg Oranmaiya, kes läks edo aladele ning oli seal valitseja ja sai lapse kohaliku üliku tütrega, kellest sai Benini valitsejasoo alusepanija. Hiljem röndas Oranmaya põhja poole ning pani aluse Oyo valitsejasoole. 17. sajandi lõpul 18. sajandi alguses kerkis piirkonnas esile Asanti impeerium, mille rajas pealik Osa Tutu (kujunes välja Asante linnriigist). Selle riigiga pidasid 19. sajandi lõpul suuri sõdu Inglise koloniaalvõimud. Kuningal oli sügavalt ritualiseeritud võimuga (sümbolid kuldne tool ja kuldne elevandisaba). Kuningas oli ülemkohtunik, vaid temal oli õigus mõista inimesi surma. Oli kaks nõukogu (kõrgem ja madalam) ning Kuninglik Ema, kellel oli õigus rahva ees kuningaga
on säilinud ka tema mõttetihedaid erakirju, hea pilt ühiskondlikust ja poliitilisest elust; kirjutas kõnekunsti olemuse, riigikorralduse, moraali, filosoofia käsitlusi; pidas oluliseks traditsioonide järgimist ja kohusetäitmist Vergilius Augustuse aja poeet, hindas rahuaega, ülistas seda oma loomingus; peateos, eepos "Aeneis" roomlaste eelkäijad, valis peategelaseks trooja sõjamehe Aenease, ta olevat pärast Trooja langemist tulnud Itaaliasse, pannud aluse valitsejasoole, millest võrsus Romulus, Augustus uskus end Romulusest pärinevat; teos kirjeldab Trooja hävitamist, Aenease põgenemist koos perega, eksirännakuid merel, Aafrikasse saabumist, tema armastust Kartaago kuninganna Dido vastu, mis viis Dido enesetapuni Kartaago ja Rooma vaen, Aeneas laskus vahepeal surnute riiki, talle kuulutati tema enda ja ta järeltulijate saatust, lõpus Aenease võidukas võitlus Itaalia valitsejatega
annaabi.ee 
