ei soovi ükski inimene, kes endast ja teistest hoolib. Meie maailmas esinev tõkestus, mis hoiab meid võrdsest, õiglasest ning jätkusuutlikkust ühiskonnast ning maailmakorrast, on pelgalt hoolimatuse ning vähese empaatia tulemus. Me võitleme valedel põhjustel, sest ei suuda üle saada enda mugavusest, et aidata teisi. Demokraatia, küll probleemne ja riknev, on toonud meile rohkem õigsust ning rahu, ehkki seda vaid maailma juhtivates sektorites. Samal ajal püüab meie enda valitsejaskond luua meile illusiooni tervislikust elust, samas sureme me selle väärmõtlemise tõttu üha rohkem ja rohkem. Me peame hoidma kokku, me peame leidma endas ligimesearmastuse ning säilitama optimism, sest meie vabaduse piiramine ning teiste arvamuste vastu võitlemine ei too meile mitte soovitud rahu ning piletit taevariiki, vaid üha enam konflikte ning ebastabiilsust. Seega peame üle vaatama oma elu põhimõtted ning neid vajadusel muutma, sest ühest inimesest sõltub maailm ning maailmast
ühendusteks; inimene pole mitte lihtsalt sotsiaalne loom, vaid poliitiline loom, polis e. linn on loomulik ning ka ideaalne seisund Polis ei ole lepingu tulemus ning Polis ei ole ka linn tänapäevases tähenduses. Nüüdne linn on eelkõige turg, kaubanduskeskus, kus pakutakse ja ostetakse. Polise elanikud loomulikult ostsid ja müüsid ka, kuid globaalset turgu ei olnud. Kui naaberlinnaga 50 kilomeetri kaugusel kaupu vahetatigi, siis linna valitsejaskond ja filosoofid vaatasid sellele tegevusele põlastusega ega kujutanud turgu ette arengufaktorina, nagu turg end ajaloo käigus on tõestanud. Meie võime mõistuslikult arutleda õiglusest ja ebaõiglusest teeb meid poliitiliseks loomaks. Uusimal ajal vaadatakse seda asja vastupidi meie, inimeste, poliitiliseks loomaks olemine on mõistusliku arutamise võime aluseks. Aristotelese arvates mitte kõik inimesetaolised ei ole looduse poolest kõlblikud
lesandeks oma kodanikes teadmise kujundamine. Platoni riik on seetttu ks suur kasvatusasutus. Valitsuse lesanne on tuvastada, kellel riigialamatest on millised eeldused ning millisesse kolmest inimeste grupist keegi selle alusel peaks kuuluma. Kodanikud peavad saama riigi poolt oma eeldustele vastava kasvatuse ja hariduse. Kuid eelkige on riigi lesandeks muidugi tulevaste valitsejate kasvatamine ning nende eelduste kujundamine nutavaks kompetentsiks. Kui riigil on nutava kvalifikatsiooniga valitsejaskond, siis laabuvad tnu sellele ka muud probleemid. Too hariduskik jaguneb kolme etappi: Kuni 20. eluaastani. petatavateks distsipliinideks on gmnastika (kehaliste harjutuste valdkond, mille eesmrk on aga lppkokkuvttes ikkagi hinge mitte keha tiustamine see et keha nrkus ei saaks hingele tema pdlustes takistuseks) ja muusika+kunst. 20.-30. eluaastani. petuse sisuks on matemaatilised ained (loodusteadused, meeltega tajutav maailm). 30.-35. eluaastani. petuse sisuks on dialektika (filosoofia).
oma kodanikes teadmise kujundamine. Platoni riik on seetõttu üks suur kasvatusasutus. Valitsuse ülesanne on tuvastada, kellel riigialamatest on millised eeldused ning millisesse kolmest seisusest keegi selle alusel peaks kuuluma. Kodanikud peavad saama riigi poolt oma eeldustele vastava kasvatuse ja hariduse. Kuid eelkõige on riigi ülesandeks muidugi tulevaste valitsejate kasvatamine ning nende eelduste kujundamine nõutavaks kompetentsiks. Kui riigil on nõutava kvalifikatsiooniga valitsejaskond, siis laabuvad tänu sellele ka muud probleemid. Too hariduskäik jaguneb kolme etappi: 6 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 1. Kuni 20. eluaastani. Õpetatavateks distsipliinideks on gümnastika (kehaliste harjutuste valdkond, mille eesmärk on aga lõppkokkuvõttes ikkagi hinge mitte keha täiustamine – see et keha nõrkus ei saaks hingele tema püüdlustes
lihtsalt sotsiaalne loom, vaid poliitiline loom, polis e. linn on loomulik ning ka ideaalne seisund Polis ei ole lepingu tulemus ning Polis ei ole ka linn tänapäevases tähenduses. Nüüdne linn on eelkõige turg, kaubanduskeskus, kus pakutakse ja ostetakse. Polise elanikud loomulikult ostsid ja müüsid ka, kuid globaalset turgu ei olnud. Kui naaberlinnaga 50 kilomeetri kaugusel kaupu vahetatigi, siis linna valitsejaskond ja filosoofid vaatasid sellele tegevusele põlastusega ega kujutanud turgu ette arengufaktorina, nagu turg end ajaloo käigus on tõestanud. Meie võime mõistuslikult arutleda õiglusest ja ebaõiglusest teeb meid poliitiliseks loomaks. Uusimal ajal vaadatakse seda asja vastupidi meie, inimeste, poliitiliseks loomaks olemine on mõistusliku arutamise võime aluseks. Aristotelese arvates mitte kõik inimesetaolised ei ole looduse poolest kõlblikud kodanikuks, vaid ainult need, kes
annaabi.ee 
