Taelma “Tantsuga Kevadesse” Fotod:erakogu Saalihoki Juhendaja Teet Kivisilla Rahvusvahelisel saalihoki turniiril Pildilt puuduvad nooremad vanuserühmad Fotod:erakogu Jalgpall Juhendaja Jaanika Küttim Fotod:erakogu Mudeliehitusering Juhendaja Andres Laanejõe Fotod:erakogu Kunstiring Juhendaja Katrin Laan Toimub Valitsejamajas Fotod:erakogu Koolis toimuvad huviringid Tunniplaanis Iga veerand erinev huviring Liikumisring – Stella Suitso Fotoring – Siret Lahemaa Õpioskused – Krista Rannast Suhtlusring – Iris Fotod:erakogu Vahtra KEAT – Aave Kark Liiklusring – Aave Kark Fotod:erakogu Ankeet Õpilased vastasid ankeetküsimustikule Vastasid 2-9.klassi õpilased
04.1853 Ponewieschis, Kaunase kubermangus, praegune Panevėžys Leedus; surnud 02.02.1945 Pfortenis, Alam-Lusaatias, praeguses Poolas). Teda tunti kui Peri ja Kärde mõisnikku, Liivimaa maanõunikku, keemikut ning mitmete seltside liiget ja eestvedajat. Kärde mõis oli aga rendile antud taanlasele, kelle nimi oli Frederik Peter Welding (sünd. 25.10.1851 Viborg, Taanis; surn. 01.11.1926 Tartus). Ta elas siinses valitsejamajas koos oma naise Hanna Charlotte (Hoffmann) ja 5 lapsega.
elukorrusel. Keldrit ühendab teise korrusega kitsas müürisisene trepikäik, mis oli algselt ainukeseks pääseteeks keldrisse, kus hoiti nii laske- kui toidumoona. Esimene korrus oli töötegemiseks, viimane korrus aga vahipidamiseks. Linnus restaureeriti endise Vao sovhoosi eestvedamisel 1986. aastal. Töid teostas Vabariikliku Restaureerimisvalitsuse Rakvere osakond . Linnust on võimalik külastada alates 1991. aastast. 1991-1997 tegutses endises valitsejamajas Vao muuseum Janis Tobrelutsu eraalgatusel. 1998. aastal valmis torni esimese korruse ekspositsioon koostöös Väike-Maarja Muuseumiga. Stendid tutvustavad torni, mõisa ja ümberkaudsete külade ajalugu. Torn oli aastaid lagunenud ja seda kasutati isegi sigade laudana. Fotod jutustavad linnuse restaureerimisest, mõisahoonete järkjärgulisest valmimisest, elust mõisas ja
ja kalad. Mõisaõuel saab keha kinnitada tiigi kaldal asuvas restoranis PETER LUDWIG või moonamajas asuvas PALMSE MÕISA KÕRTSIS. Vanas linnaserehis on valminud koolituskeskus. Mõisas toimuvad põnevad näitused, etendused, kontserdid ja ka pulmad. Meeliköitvad üritused lastele, ajaloohuvilistele, seiklushimulistele ja romantikutele. - Härrastemajas ootab iidne jahisaal ja rikkalik veinikelder, kus nautida erinevate piirkondade parimaid veine. Majutus Palmse mõisa valitsejamajas - külalistemaja „Külas mõisavalitsejal” asub Palmse mõisa territooriumil endises valitsejamajas. Külalistemaja mahutab kokku 44 inimest. Sagadi mõis Sagadi mõisakompleks asub Lahemaa Rahvuspargis. Mõisa ajalugu ulatub rohkem kui 500 aastat tagasi. Sagadi mõisakompleksi keskmes paelub pilku mõisa härrastemaja, mis on sisustatud eelkõige 19. sajandi mõisastiilis mööbliga. Kompleksi muudab haruldaseks tema terviklikkus: suur kõrvalhoonete arv
· Mõisa puutöökoda on renoveeritud ja sinna on rajatud Mooste Mõisa Külalistemaja. Külalistemaja asub mõisa õuel peavärava kõrval. Hoonet piirab kahest küljest kõrge müür koos kellatorniga. Euroopa Liidu toel 2006. aastal renoveeritud sajandivanune mõisa puutöökoda majutab 24 külastajat. Toad on kolme ja neljakohalised ning asuvad teisel korrusel. Tube kokku on kuus. · Endises tööhobustetallis tegutseb praeggu Restauraatorite koda. · Valitsejamajas asub MoKS - Kunsti ja Sotsiaalpraktikakeskus. Tegemist on mittetulundusliku organisatsiooniga, mille toimimise eest hoolitsevad kunstnikud. MoKS asutati 2001. aastal, eesmärgiga arendada kohalikku ja rahvusvahelist koostööd kunstide ja keskkonnauuringute alal Eesti külakontekstis. MoKSi põhitegevusteks on: kunstnike resideerimisprogramm, suvise kunstisümpoosioni korraldamine, õpikodade
valitsejamaja, sõidutall-tõllakuur, karjalaut, sealaut, tööhobuste tall, vankrikuur, puutöökoda, sepikoda, väravaehitised ja baroksete sepistega kellatorn. Praegusel ajaks on Mooste vald omandanud enamiku Mooste mõisa kõrvalhoonetest. Tänu sellele leiavad ka kõrvahooned järjest rohkem kasutust. Värskelt renoveeritud endisesse mõisa puutöökotta on rajatud Mooste Linakoda ja Mooste Mõisa Külalistemaja. Endises mõisa veskis avati Mooste Veskiteater ning valitsejamajas tegutseb Mooste KülalisStuudio. 4 Mõisas asuv kool Mooste kooli asutamisaastaks loetakse aastat 1766. kui see alustas kõigepealt mõisakoolina, kus koolmeister oli mõisa moonal, kelle nimi ei ole teada. 1881.a. avati Moostes nn "saksa ja vene kool", kus said tarkust paarkümmend poisslast. Aastast 1920 alustas kool tööd mõisa peahoone ruumides 25-30 õpilasega. Veel tänapäeval asub osades ruumides koolitöö, nimelt antakse seal haridust kuni üheksanda klassini.
dateerimisele kaasa paremini kui makulatuurina kasutatud ajaleht. Kataloogi koostamiseks tasub tapeet paanilaiuselt seinalt maast-laeni lahti lõigata, et saada ülevaade kogu seina kujundusest. Kui seda pole võimalik teha, tuleks lõigata paanilaiused ning umbes 50 cm pikkused tükid lae alt ja puusakõrguselt, kus on bordüüre enim kasutatud. Tasub uurida ka nurki ning põranda- ja ukseliistu taguseid pindu. Ühe ruumi seintelt leitud tapeetidest Maidla mõisa valitsejamajas eksponeeritakse koostatud kataloog. klaasi all seinal kõiki ruumist leitud tapeedikihte. Tapeedikihtide üksteisest eraldamiseks on kaks meetodit. Esiteks võib proovida kihte üksteisest eraldada väikese ümara spaatli või puidust grillitiku abil. See tehnika ei sobi, kui tapeediliim ei anna järele ning tapeedipaber puruneb. Teiseks võib panna seinalt eemaldatud tapeedipakid ühtlaselt niisutatud ajalehtede vahele (4-5 lehte) ning katta kilega, et niiskus mõjuks
Lahmuse sovhoosis. Nii on kümned laste kätepaarid tõstnud kaalikaid, peete, kapsaid neisse keldreisse ja kevadel uuesti keldrist välja traktorile. Lapsed töötasid maasikate rohimisel, marjade, õunte, köömnete, kartulite koristamisel. jne Lahmuse keldritega on seotud legend mõisa ajastuga, nimelt et mõisa keldrite kaudu viis käik Suure- Jaani, mis on ebatõenäoline, küll aga võis käik viia järve kaldale või oja äärde. Eestimaal on üle elatud karme aegu. Valitsejamajas olid korterid 5-le perekonnale. Sovhoosi puutöökojas valmistati aknaid-uksi , redeleid ja kõike, mis maal ning ehitusel vaja, hoone seisis tühjana sovhoosi lagunemisest saadik. Lahmuse koolis õpetati lõpuklassi õpilastele lisaks traktoriõpetust (õpetajatena töötasid Kalev Alle ja Endel Jürisson) Lahmuse mõisa kõrtsidest on säilinud üks järve otsas Viljandi-Vändra maantee ääres, kuulub kahele perele. Üks omanikest oli skulptor Edgar Viies, nüüd tema perekond
annaabi.ee 
