presidendile(kuulutab välj)-avaldatakse riigiteatajas. Fraktsioon- saadiku rühm, erakondliku kuulumise järgi. Komisjon- valdkondade järgi: rahandusk, majandusk, maaeluk,riigikaitse,sotsiaalk. Valimised: 1)üldised- Kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest. 2)ühetaolised: Iga valija kohta arvestatakse võrdne arv hääli, hääled lähevad võrdselt arvesse, st neil on võrdne kaal, ole ehitaja v juht. 3)Otsene- Valitakse otse saadik valitavasse organisse. 4)Salajased: hääletaja õigus on see, et keegi ei tea, kelle poolt ta hääletas v kas üldse hääletas.
koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu. Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest. Valimiskogu liikmeid on 347 - 101 Riigikogu liiget ja 246 kohaliku omavalitsuse volikogude esindajat Valimiskünnis on võrdelise valimissüsteemi puhul rakendatav reegel, mille kohaselt valitavasse kogusse pääsevad ainult nende valimisnimekirjade kandidaadid, mille kandidaatide poolt anti vähemalt teatav protsent hääli kas häälte üldarvust või häälte koguarvust mingis valimisringkonnas. Valimiskünniseks võib olla ka mõni muu nõue, mis valimisnimekirjale antud häältele esitatakse. Hääled, mis anti nimekirjade poolt, mis valimiskünnist ei ületanud, "lähevad kaduma". Eestis on parlamendivalimistel valimiskünniseks 5% nimekirjale üle riigi antud häältest.
Enamusvalimisega on sarnane ka üksiku ülekantava hääle meetod. Seal valija võib meelepärased kandidaadid järjestada ja valituks osutuvad suhteliselt kõige populaarsemad kandidaadid. Kasutatakse Iirimaal ja 1990. aasta Eesti NSV Ülemnõukogu valimisted olid samuti üksiku ülekantava hääle meetodil. Proportsionaalne valimissüsteem (ka võrdelised valimised) Kollegiaalse organi (näiteks parlamendi) valimismoodus, mille järgi iga valimistel esinev rühm saab valitavasse kogusse esindajaid vastavalt sellele rühmale antud häälte suhtele kõigist häältest. Peab kindlustama vähemusse jäävate rühmade esindajaile pääsu valitavasse kogusse (parlamenti). Parlamendi liikmete arv on piiratud, siis on vajalik, et valimistel esinev rühm saaks hääli teatava minimaalse arvu, mida nimetatakse valimisjagajaks. Iga rühma esindajate arvu parlamendis määrab kindlaks arv, mis saadakse vastavale rühmale antud häälte arvu jagamisel valimisjagajaga
· suletud nimekiri- kandidaatide järjekorra partei nimekirjas määrab partei ning seda ei muudeta. Seega osutuvad valituteks need, kes asuvad nimekirjas eespool. · avatud nimekiri- iseloomustab sellist valimisreeglit partei nimekirjadega valimistel, kus valijal on võimalus partei esitatud kandidaatide nimekirja järjekorda muuta · valimiskünnis - on võrdelise valimissüsteemi puhul rakendatav reegel, mille kohaselt valitavasse parlamenti pääsevad ainult nende valimisnimekirjade kandidaadid, mille kandidaatide poolt anti vähemalt teatav protsent hääli kas häälte üldarvust või häälte koguarvust mingis valimisringkonnas. 12. Hübriidsed valimissüsteemid. · hübriidne ehk segavalimissüsteem - valimissüsteem, mis kasutab üheaegselt majoritaarset ja proportsionaalset süsteemi. Parlamendi kohti jagatakse tavaliselt
antud relva, isikliku relva, laskemoona ja muude vahendite eest. Kaitseliidu liige, kes rikub Kaitseliidu põhikirja, ei täida talle pandud kohustusi või tekitab oma tegevusega kahju Kaitseliidu huvidele, kannab vastutust Kaitseliidu liikmele kodukorras kehtestatud ulatuses ja korras või arvatakse Kaitseliidust välja põhikirjas kehtestatud korras. Kaitseliidu liikmel on õigus: 1) võtta osa Kaitseliidu tööst ja tegevusest; 2) olla valitud Kaitseliidu valitavasse organisse või valitavale kohale Kaitseliidu põhikirjas ja kodukorras kehtestatud korras; 3) sõlmida Kaitseliiduga töö- või teenistuslepingut; 4) olla kehtestatud korras esitatud teenetemärgi saamiseks; 5) kanda kehtestatud korras Kaitseliidu vormiriietust, embleeme ja tunnuseid; 6) saada Kaitseliidu liikmele kehtestatud ergutusi, soodustusi ja hüvitusi. Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras on:
kandidaadid. Kui esimesena eelistatud kanditaat osutub valituks, siis liiaga hääled lähevad järgmisele eelistusele jne. Kasutatakse Iirimaal ja 1990. aasta Eesti NSV Ülemnõukogu valimisted olid samuti üksiku ülekantava hääle meetodil. Proportsionaalne valimissüsteem (ka võrdelised valimised) Kollegiaalse organi (näiteks parlamendi) valimismoodus, mille järgi iga valimistel esinev rühm saab valitavasse kogusse esindajaid vastavalt sellele rühmale antud häälte suhtele kõigist häältest. Peab kindlustama vähemusse jäävate rühmade esindajaile pääsu valitavasse kogusse (parlamenti). Parlamendi liikmete arv on piiratud, siis on vajalik, et valimistel esinev rühm saaks hääli teatava minimaalse arvu, mida nimetatakse valimisjagajaks. Iga rühma esindajate arvu parlamendis määrab kindlaks arv, mis saadakse vastavale rühmale antud häälte arvu jagamisel valimisjagajaga
Kolmas iseloomulik tunnus on see, et eksisteerisid julgeolekuorganid kõikides riikides, kes ühiskonda kontrollisid. Kindlasti poliitilise elu tunnuseks oli ka näiline demokraatia. Kandidaadid olid juba ette määratud, näiteks NSVL, kus oli Ülemnõukogu, mis etendas parlamendi rolli, aga selle puhul oli täpselt ära määratud, mitu naist, meest, töölispäritoluga, haritlaste esindajat, vanuse poolest oli ka ära määratud. See, kes sinna niiöelda valitavasse esinduskogusse kuuluvad, oli võimude poolt kindlaks määratud. Majandus oli riigistatud, riigi kontrolli all. Mõningates sotsialismileeri riikides, väiketootmise tasandil eksisteerisid ka eraettevõtted, aga üldjoontes oli majandus riigistatud. Teine iseloomulik joon oli see, et põllumajandus oli kollektiviseeritud. Tegelikkuses üks sotsialismileeri riik oli see, kus säilid põllumajanduses eraomand, kus selliseid suuri kollektiivseid ühismajandeid ei loodud. Välja arvatud Poola
annaabi.ee 
