.... 7 2.2 Variatsiooninäitarvud...........................................................................................8 3 Valikuuringud............................................................................................................10 3.1 Valimid ja nende moodustamine........................................................................10 3.2 Valimvaatlus ......................................................................................................11 3.2.1 Valimvaatluse tüübid ..................................................................................11 3.3 Valimvaatluse meetodid ....................................................................................11 3.3.1 Mittetõenäosuslik valim ............................................................................. 12 3.4 Tõenäosuslik valim ............................................................................................12 3.4.1 Vaatlusvead ........................
Registreerimisvead- tekivad vaatluse käigus ja on põhjustatud vaatlusel kasutavate vahendite ebatäiuslikkusest ning vaatlejate subjektiivsusest. Arvutusvead- ebatäpsused andmete sisestamisel. Vaatlusvigade iseloomu järgi saab vead jaotada kaheks: Juhuslik viga- iseloomustab erinevusi väärtuste vahel, mis on saadud juhusliku valimi kasutamise korral ja väärtuste vahel, kui oleks uuritud kogu üldkogumit. Süstemaatiline viga- viga, mis võib tekkida nii kõikse kui valimvaatluse korral ning selle põhjuseks on halb või puudulik andmete kogumise tehnika. Mahukeskmiste väärtus sõltub kõikide rea liikmete väärtusest ning nende väärtus reageerib igale muutusele rea mistahes liikme väärtuses. (aritmeetiline keskmine- saab kasutada vaid intervallskaala korral, võimaldab võrrelda üksikväärtuste suurusi aritmeetilise keskmisega, võimaldab arvutada teisi statistilisi nähtusi, harmooniline keskmine, geomeetriline keskmine, ruutkeskmine, kronoloogiline keskmine)
Standardhälve paikneb alati vahemikus 0 ... lõpmatus (kui on alternatiivne tunnus, siis saab olla kuni 0,5 see on triki küsimus, kui panid õige, siis on õige Aegridade tasandamisel valitakse trendijoon võimalikult suure determinatsioonikordaja põhjal (õige) valitakse trendijooneks võimalikult lihtne geomeetriline joon trendijoone valikul peaks kasutama võimalikult lihtsat geomeetrilist joont (õige) Valimvaatluse korral valitud usaltatavus avaldab mõju moodustavva valimi suurusele Usalduspiiride laius sõltub väärtuste varieerumisest Väljavõtukogumi suurus ei tohi sõltuda üldkogumi keskmisest väärtusest Vahemikhinnangu andmisel usalduspiiris on suurema valitud usaltatavuse puhul laiemad Hüpoteeside kontrollimisel: On võimalik I tüüpi vea tekkimine kui lükatakse tagasi nullhüpotees
normaaljaotusele. Kui on üldkogumi standardhälve, siis milline on valimite keskväärtuste jaotuse standardhälve? . 10. Kui valimi mahtu suurendada 9 korda, siis üldkogumi keskväärtuse hinnangu standardviga väheneb 3 korda. 11. Et keskväärtuse usalduspiirid ei muutuks, peab juhuvalimi standardhälbe suurenemisel 2 korda valimi maht suurenema 4 korda. 12. Valimvaatluse abil hinnati üldkogumi keskväärtust ning tulemuseks saadi 12± 3 usaldatavusega 0,95 Millised väited on õiged? a. üldkogumi keskväärtus langeb vahemikku 9 kuni 15 tõenäosusega 0,95 b. valimi keskväärtus on 12 c. üldkogumi keskväärtus võib olla 20. 13. Ühe ja sama valimi põhjal teostasid arvutusi kaks erinevat analüütikut. Analüütiku A leitud usaldusvahemik: 23,4 ± 2,9
Esindusviga sõltub: Uuritava kogumi varieeruvus Nst n’i võetud elementide arvust Rakendatavast väljavõtu liigist Olgu teada üldkogumi A mingi tunnuse keskmine väärtus , so üldkeskmine ning sama tunnuse keskmine väärtus x valimis a. Sel juhul on tekkivat esindusviga lihtne leida x x Tegelikult esindusviga selliselt leida ei saa, sest üldkogumi keskmine pole valimvaatluse korral teada. See tähendab, et enamasti on vaja lahendada võrdus x x Mida suurem on keskmine esindusviga, seda hajuvam kujutlus saadakse üldkogumi oletatavast keskmisest ja vastupidi: mida väiksem on esindusviga, seda täpsemalt on määratav ka üldkogumi oletatav keskmine väärtus. Keskmine esindusviga kordumistega valimi korral Kordumistega valimi korral on keskmise esindusvea valem tunnuse keskväärtuse uurimiseks järgmine:
üle ühe), näitab x ühikulist mõju y-le) 3. Lineaarse korrelatsioonikordaja ja regressioonifunktsiooni vabaliikme märgid alati kokku 4. Regresioonikordaja peab olema eranditult positiivne 5. Regressioonikordaja iseloomustab sõltuva muutuja kordset muutumist sõltumatu muutuja ühe ühikulise muutumise korral 6. Lineaarne seos ei saagi olla samasuunaline (saab olla sama- ja vastasuunaline) Valimvaatluse korral 1. Usalduspiiride laius sõltub väärtuste varieerumisest 2. Suurema valimi kasutamisel usalduspiirid laienevad 3. Valitud usaldatavus ei avalda mõju moodustatava valimi suurusele 4. Keskmine esindusviga ei sõltu valimi suurusest 5. Suurema valimi kasutamine vähendab väärtuste varieerumist üldkogumis Kronoloogilist keskmist kasutatakse kui on tegemist: 1. periodreaga ja perioodid on võrdsed 2. perioodreaga ja perioodid ei ole võrdsed 3
objekti täpse piiritlemisega ning ka objektide hulga võimalikult täielik haaramine, st puuduvate andmete arvu minimeerimine. Mittekõikne ehk valimvaatlus hõlmab ainult mingi osa uurimisobjektiks olevast üldkogumist, kuna kõikne vaatlus ei ole alati füüsiliselt võimalik, samuti ei ole tihti otstarbekas majanduslikest kaalutlustest lähtudes. Samas valimvaatlusest tulenevad järeldused üldistatakse kogu vaatlusobjektile, kasutades selleks statistika meetodeid. Kuna valimvaatluse korral tehakse üldkogumi kohta järeldusi suhteliselt väikesemahulise valimi põhjal, siis on valimi moodustamisel väga tähtis representatiivsuse ehk esinduslikkuse nõude täitmine. Statistiline representatiivsus eeldab valimi koostise vastavust üldkogumi koostisele. Representatiivsuse tagamise põhinõuded: o üldkogumi liikmete juhuslik sattumine valimisse, st et kõikidel üldkogumi liikmetel peab olema valimisse sattumiseks võrdne võimalus;
annaabi.ee 
