jaotusseadus, eksponentjaotus normaaljaotus, normaaljaotus normaaljaotus negatiivne väärtus poissoni jaotus Test 7 kogum, klastervalik, kihtvalik, lihtne juhuvalik, süstemaatiline valik tõenäosuslik valikumeetod, empiiriline valik fikseeritud samm, süstemaatiline valik, punkthinnang nihketa, efektiivne, optimaalne keskväärtus, normaaljaotus, suur valim keskväärtuse standardviga standardhälve standardviga, keskväärtuse usalduspiirid valimvaatlus usaldatavus suur valim, usaldatavus suurem üldkogumi keskväärtuse usaldusvahemiku laius, vabadusastmete arv studenti jaotus mediaani usalduspiiride leidmisel kasutatakse binoomjaotust, loend on ülekaetud ankeetküsitluse läbiviimisel, mõõtmisvahendi viga Test nr 8 sisukas hüpotees, järeldus peale parameetri empiirilise väärtuse võrdlust kriitilisega z-testi parameetri kriitiline väärtus t-testi parameetri empiiriline väärtus
..............7 2.1 Statistilised keskmised......................................................................................... 7 2.2 Variatsiooninäitarvud...........................................................................................8 3 Valikuuringud............................................................................................................10 3.1 Valimid ja nende moodustamine........................................................................10 3.2 Valimvaatlus ......................................................................................................11 3.2.1 Valimvaatluse tüübid ..................................................................................11 3.3 Valimvaatluse meetodid ....................................................................................11 3.3.1 Mittetõenäosuslik valim ............................................................................. 12 3.4 Tõenäosuslik valim ............
mõningaid ühiseid omadusi või tunnuseid omavatest nähtustest koosnev nähtus. Üldkogum- nt terve keskkooli klass, Eesti elanikud, Euroopa Liidu riigid. Väljavõtukogum, valim- osa üldkogumi elementidest või osa andmeid. Moodustatakse valikueeskirja alusel, valimimaht- mõõdetavate objektide arv. Statistiline kogum- objektid, mida lähemalt uuritakse. Kõikne ehk lausvaatlus- hõlmab objektiks oleva kogumi kõik üksikliikmed. (nt rahvaloendus). Mittekõikne ehk osavaatlus ehk valimvaatlus- hõlmab osa objektiks olevast kogumist. Mittekõikne vaatlus, mis hõlmab suhteliselt väikse osa vaatlusobjektist, kusjuures sellest tulenevad järeldused üldistatakse kogu vaatlusobjektile, tuginedes tõenäosusteoreetilistele arvutustele. Statistiline representatiivsus (esinduslikkus)- eeldab väljavõtukogumi koostise vastavust üldkogumi koostisele. (eeldused: kõikidel üldkogumi
vahelise dispersiooni korrutisega (vale, kui oleks liitmisega, siis oleks õige) 8. kasutatakse dispersioonde suhet (leitakse Femp) Hüpoteeside kontrollimisel: 6. H0 on alati tõene (vale, mida me siis üldse kontrollime) 7. kahepoolse testi korral on usaldatavus alati 95% 8. ühepoolse testi korral on usaldatavus alati 95% 9. hinnang antakse valimi põhjal 10. hinnang antakse üldkogumi põhjal VALIMVAATLUS: Keskmise piiresindusvea korral: 4. piiresindusviga on max lubatud viga 5. mida suurm on usaldatavus, seda suurem on piresindusviga 6. usalduspiirkond on seda laiem, midasuurem on usaldatavus Piirviga kasutatakse üldkogumi keskmise leidmisel samuti nagu lihtsat esindusviga. Keskmine esindusviga on oma sisult: 4. Vahe ühe juhuslikult moodustatud valimi keskmise taseme ja üldise keskväärtuse vahe (see on esindusviga) 5. kõikide n-liikmeliste valimite aritm
........................................... 53 8.2 Statistika olemus ja tegevusvaldkonnad ............................................................................... 53 8.3 Kirjeldav ja järeldav statistika ................................................................................................ 54 8.4 Statistilised tunnused, tunnuste tüübid ................................................................................ 55 8.5 Kõikne vaatlus ja valimvaatlus............................................................................................... 57 9 Andmete kogumine ja esitamine ......................................................................................... 59 9.1 Statistilise uurimistöö etapid................................................................................................. 59 9.2 Statistiline vaatlus ............................................................................................
aru saama) vaatluseks sobiva aja valik uuritava kogumi üksikliikmeid tuleb vaadelda analoogses olukorras eri vaatlusega saadavad andmed peaksid olema võrreldavad nii eelnevate kui ka tulevikus järgnevate andmetega korduvad vaatlused tuleks korraldada võrdse pikkusega ajavahemike tagant 21. Valimvaatlus, selle liigid ja kasutamine On mittekõikne vaatlus, tagatud juhuslikuse printsiip, üldkogumist võetakse väljavõtukogum, tugineb tõenäosusteooriale ning tema sobivust üldkogumi hindamiseks nim tema esinduslikkuseks. Liigid: 1) Juhuväljavõtt 2) Mehhaaniline väljavõtt 3) Tüüpväljavõtt 4) Seeriaväljavõtt 5) Kombineeritud väljavõtt Eristatakse kordumistega ja kordumisteta väljavõttu. Kasutamine:
ei ükski HÜPOTEESIDE KONTROLLIMINE: Usaldatavuse kontrollimisel: 5. põhieesmärgiks on leide kogumi kirjeldamiseks dispersioon ja standardhälve 6. H0 tagasilükkamisekspeab olema Femp suhe negatiivne (see ei saa olla negatiivne) 7. dispersioonide liitmise lause järgi peab ülddispersioon võrduma rühmade sisese ja rühmade vahelise dispersiooni korrutisega (vale, kui oleks liitmisega, siis oleks õige) 8. kasutatakse dispersioonde suhet (leitakse Femp) VALIMVAATLUS: Keskmine esindusviga on oma sisult: 1. Vahe ühe juhuslikult moodustatud valimi keskmise taseme ja üldise keskväärtuse vahe (see on esindusviga) 2. kõikide n-liikmeliste valimite aritm. Keskmine tase (see on väljavõtu keskmine) 3. väljavõtukeskmiste standardhälve on oma sisult: 1. kõikde n-liikmeliste valimte artm. keskmiste keskmine tase (see on üldkogumi keskmine) 2
läbiviimiseks). Liigitus vaatlusobjekti hõlmamise täielikkuse järgi : - kõikne vaatlus , mis hõlmab terve uurimisobjektiks oleva kogumi, st. kõik selle üksikliikmed (rahvaloendus, raamatupidamine, tegevuse mingi osa vaatlus); - osavaatlus ehk mittekõikne, mis hõlmab ainult teatud esindusliku valimi vaatlusobjektina käsitletavast kogumist, tulemused aga üldistatakse kogu vaatlusobjektile (ankeetvaatlus, väljavõtteline ehk valimvaatlus, näiteks EMORi uuringud). 18 Liigitus andmete hankimiseprotseduuri järgi: -visuaalne ehk otsene, vahetu vaatlus, mille puhul loendaja registreerib oma silmaga uuritavad tulemused ning fikseerib need (liiklusvaatlused, sildade koormuste vaatlused, tegevuste vaatlused, käitumise vaatlused mingi aja jooksul) Selliste hulka võib lugeda ka sellised vaatlused, mida teostatakse hiljem videolindilt. NB! Vaatlus ei pruugi toimuda üksnes visuaalselt, seetõttu ongi parem mõiste otsene vaatlus.
annaabi.ee 
