x1 - x2 T= , s12 s22 + n1 n2 Andmetöötlus sotsiaalteadustes 19 kus x1 , x 2 on vastavalt tunnuse keskmised valimites, s1 ja s2 on vastavalt tunnuse standardhälbed valimites ning n1 ja n2 on vastavalt valimite mahud. Kui ühes või mõlemas grupis on alla 30 vastanu, siis eelmisest valemist ei piisa, kindlasti peame kontrollima järgmisi eeltingimusi: 1. Kas tunnuse väärtused väikeses valimis alluvad normaaljaotusele kui see tingimus ei ole täidetud, ei tohi t-testi teha. 2. Kas tunnuse dispersioonid valimites on võrdsed või mitte see ei mõjuta t-testi lubatust,
olulisus hakkab vähenema aga standardviga suurenema Valimi suurenedes stastiline olulisus hakkab suurenema ning standardviga suure valimi mahu tõttu hakkab vähenema. Väide oleks, kui hinnangu statistiline olulisus suureneks ning standardviga vähenes. Kui me kasutame hinnangute andmisel järjest suuremaid valimeid, siis hinnangu stat. olulisus hakkab suurenema ja standardviga väheneb, kuna hinnang läheb täpsemaks. Standardviga saab suureneda juhul, kui andmed valimites hakkavad suuresti hajuma ja sellega stat. olulisus väheneb. Milliseid mudeleid kasutatakse sõltuva fiktiivse muutuja modeleerimisel? Millised on peamised erinevused nimetatud mudelite vahel ja probleemid selliste mudelite korral? Lineaarne tõenäosusmudel Probleemid LTM kasutamisel • Jääkliikmed ei ole normaalselt jaotunud. Nii nagu Y omavad ka jääkliikmed sisuliselt ainult kahte võimalikku väärtust. • Jääkliikmed on heteroskedastiivsed.
Kõige väärtuslikumaks hindavad ettevõtted viimastel aastatel kontsernisisest uuenduskoostööd (31,7%). Viimase kahe innovatsiooniuuringu tulemused näitavad kontsernisisese koostöö olulist kasvu, mis võib olla seotud nii innovatsioonikoostöö üldise sagenemise ja tähtsustumisega ettevõtete hulgas kui ka asjaoluga, et kontserni kuuluvate ettevõtete osakaal erinevate innovatsiooniuuringute valimites on kasvanud (2002–2008 aastaid kirjeldavates uuringutes vastavalt 38%, 45% ja 46%). Seejuures tuleb märkida, et 7 Kuidas ja miks on innovatsiooni alane koostöö ja koostöömudelid Eestis muutunud viimase kümne aasta vältel võrreldes Ida-Euroopa ja arenenud riikidega
1. Empiirilised, kontseptuaalsed, kausaalsed taksonoomiad Isiksuseomaduste hierarhia tasandid 1 Spetsiifilised käitumisaktid 2. 2 Harjumuspärased v korduma kippuvad käitumisviisid 3. 3 Isiksuseomadused (traits) – sarnaste harjumuste kogumid 4. 4 “Superfaktorid”: isiksuseomaduste kogumid (Eysenck, Zuckerman) Isiksuse baasomaduse ("superfaktori") kriteeriumid (Zuckerman) (1) Usaldusväärne tuvastamine erinevates valimites (olenemata soost, rahvusest, vanusest jm) (2) Päritavus (vähemalt mõõdukas) (3) Samalaadsete käitumisjoonte olemasolu loomadel (4) Omaduse seos bioloogiliste markeritega Struktuuri päritolu: käitumine, isikutaju jm (vt ka BE4, lk 75-76) Leksikaalne lähenemine (Goldberg, Saucier) 1. Isiksuse-sõnavara viitab fenotüübilistele omadustele – st ei ütle midagi käitumise põhjuste ega stabiilsuse kohta 2
LOENG 12.10 "hea"- kõige üldsiem iseloomustus, mida enda kohta anti TAKSONOOMIATE 3 liiki: Empiiriline- enese/tuttavate kirjeldused (nt suur viisik) Kontseptuaalne- tavainimesed/eksperdidi klassifitseerivad omadusi oma teadmistest lähtudes Kausaalne- klassifikatsioon lähtud omaduste põhjustest, taandatakse bioloogiale või sotsiaalsete suhete vormidele Zuckermann- isiksuse baasomaduse kriteeriumid usalsuväärne tuvastamine erinevates valimites päritavus samalaadsete käitumisjoonte olemasolu loomadel Isiksuseomaduste hirearhia- üldiselt spetsiifilisema poole. Leksikaalne lähenemine- olulisi isiksuseomadusi hakatakse kirjeldama keeles sõnadega. Arvati et peaks olema igapäevakasutusest erinevad sõnad isiksuseomaduste kirjeldamiseks, et vältida segiajamist. Leksikaalne struktuur- 1. Hinnang 2 dünamism 3. Ekstravertsus, sotsiaalsus, meelekindlus
Rohkem kui genotüüpide absoluutarvud huvitavad meid aga nende sagedused - suhted loomade üldarvu. Olgu genotüübisagedused vastavalt d, h ja r. Need leitakse järgmiselt: D H R d= ; h= ; r= . N N N Need genotüübisagedused väljendavad vastavate genotüüpide esinemise tõenäosusi juhuslikes valimites populatsioonist. Genotüübisageduste summa võrdub alati ühega: d + h + r = 1. 4 Näide: populatsioonis on 1000 looma järgmise jaotusega genotüüpide järgi: BB - 257 looma, Bb - 498 looma ja bb - 245 looma. Genotüübisagedused arvutame järgmiselt: 257 498 245
annaabi.ee 
