millega ei kaasne valimistulemuste võltsimist Suuremate poliitiliste parteide vaba võimalus meedia ja avaliku kampaania kaudu oma vaateid tutvustada Vabaks demokraatiaks ei kvalifitseeru riigid, kus valimised ei vastanud eelmisel slaidil toodud kriteeriumitele mitmed viimased valimised riigis on võitnud pidevalt üks poliitiline jõud (üheparteilised riigid (dominant party states)) suur võim riiki puudutavate otsuste üle on koondunud ilma valimisteta võimu juurde saanud jõu kätte (mitteparlamentaarsed monarhiad, võõrvõim või rahvusvaheline kontroll) Demokraatiate mured maailmas ÜRO ignoreerimine suurriikide poolt olulistes küsimustes (nt. 20.03.2003) Autoritaarsete reziimide tugevnemine maaimaareenil (nt. Hiina, meie suur lõunanaaber Läti, Hugo Chavezi Venezuela) Terrorismioht, rahva võimust eemaldumine, ähvardav majandus- (energia-) kriis muudab ühiskonda suletumaks ning
osalema vähemalt pooled hääleõiguslikest kodanikest, kuid Leedus on asi märksa keerulisem. Kui valimistel osaleb 50% hääleõiguslikest kodanikest, siis võitmiseks on vaja hääletanute täisenamust. Kui osalejaid on vähem, võidab enim hääli saanud kandidaat, kui see ainult eeldusel, et kogutud on vähemalt kolmandik toetusest. Vajadusel korraldatakse ka teine voor. Mõnel pool lihtsustatakse presidendi valimist juhul, kui seatakse üles ainult üks kandidaat, kes võidab valimisteta, näiteks Soomes, või siis toimub see rahvahääletuse vormis nagu Austrias. Kandidaatide ülesseadmise reeglid on samuti riigiti erinevad. Enamasti on nõudeks koguda teatav arv toetusallkirju, mis on sätestatud siis riigiti erinevalt. Mitmel pool on antud õigus parlamendi liikmeil või parlamendierakonnal seada üles kandidaat. Samuti on kasutusel järjestusmeetod, mille korral reastab valija kandidaadid hääletussedelil. Selle
· Kontroll ja kohtuorganite poliitiline sõltumatus · Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond · Vaba ajakirjandus · Vähemuste kaitse ja nendega arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle 2 Vabaks demokraatiaks ei kvalifitseeru riigid, kus · mitmed viimased valimised riigis on võitnud pidevalt üks poliitiline jõud ( · suur võim riiki puudutavate otsuste üle on koondunud ilma valimisteta võimu juurde saanud jõu kätte (mitteparlamentaarsed monarhiad, võõrvõim või rahvusvaheline kontroll) Demokraatiate mured maailmas · ÜRO ignoreerimine suurriikide poolt olulistes küsimustes (nt. 20.03.2003) · Autoritaarsete reziimide tugevnemine maaimaareenil (nt. Hiina,Hugo Chavezi Venezuela) · Terrorismioht, rahva võimust eemaldumine, ähvardav majandus (energia) kriis muudab ühiskonda suletumaks ning äärmuslikele ideedele vastuvõtlikumaks
kõik maleva üksused ja nende pealikud. Maleva või sellega võrdsustatud üksuse organid on pealik, juhatus, esindajatekogu (malevast väiksemal üksusel - üldkoosolek) ja revisjonikomisjon. Maleva või sellega võrdsustatud üksuse juhatuse, esindajatekogu (üldkoosoleku) ja revisjonikomisjoni moodustamise ja koosolekute korra ning liikmete volituste kestuse kehtestab Kaitseliidu põhikiri. Üksuse pealik ja tema abi kuuluvad juhatuse koosseisu valimisteta. Pealik on juhatuse esimees, tema abi - juhatuse esimehe abi. Maleva või sellega võrdsustatud üksuse esindajatekogu (üldkoosolek): 1) arutab üksuse üldtegevust puudutavaid küsimusi; 2) kinnitab üksuse eelarve ja selle kasutamise aruande; 3) valib juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmed. Maleva või sellega võrdsustatud üksuse juhatuse ülesanded on: 1) üksuse üldtegevust puudutavate küsimuste arutamine; 2) üksuse majandusküsimuste otsustamine;
Selles rängas olukorras hakkasid levima kuuldused, et Dmitri jäi siiski ellu ning igaltpoolt ilmuma vale Dmitrid. Kuulsam neist kannab nime Vale-Dmitri I. Godunov suri 1605 ning ValeDmitri sai tsaariks. Dmitri ema tunnistas Vale-Dmitri omaks. VD püüdis võita enda poole vene mõisnikke. VD oli tänu võlgu Poolale(miks? :|). Teda hakati põlgama ja mais 1606 puhkenud rahutuste käigus tapeti VD.Uueks tsaariks kuulutati, ilma mingisuguste valimisteta, vürst Vassili Suiski, kes aga ei suutnud leida toetust igast ühiskonnakihist.Tõsises olukorras pöördus Vassili Rootsi poole. Rootsi oli huvitatud Poola-Leedu riigi tagasitõrjumisest, sest muidu oleks võinud tekkida suur slaavi riik, millele Rootsi ei suudaks vastu seista. 1609 Veb. allkirjastati leping mille kohaselt pidid Rootsi väed abistama tsaari võitluses poolakatega. Tehti Rootsi-Vene ühisvalitsus, kuhu kuulusid 2 rootslast ja enamik nuvgorodlast. 1610 kukutati Vassili troonilt
lile. Eestis (nagu ka Lätis ja Leedus) kehtestati 1940. aasta hilissügisel NSVLi rahasüsteem ning Vene NSFV kriminaal-, tsiviil- ja kohtumenetluse koodeksid. Kohalikud omavalitsused sovetiseeriti 1941. aasta jaanuaris: Eesti NSV (edaspidi ENSV) Ajutise Ülemnõukogu Presii- dium (Ülemnõukogu alaline organ) määras oma otsusega maakondade, linnade ja valdade Töörahva Saadikute Nõukogude Täitevkomiteede koosseisud nimeliselt ilma formaalsetegi valimisteta. ÜK(b)P juhtis kõiki protsesse Nõukogude Liidus nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei (edaspidi EK(b)P) ühendati ÜK(b)Pga ametli- kult 1940. aasta oktoobris ja selle kongress peeti 1941. aasta veebruaris. Kongressil täideti enamik juhtivaid ametikohti Nõukogude Liidust tulnud inimestega. Komisjon jõudis järeldusele, et 17. juunil 1940 okupeeris NSVL Eesti Vabariigi (nagu ka
annaabi.ee 
