Valimisõiguse laienemine:Kõige algsemalt said valida jõukad mehed, kellel kinnisvara, ...hiljem see hakkas laienema. Valimised pole ainult õigus, vaid mõningates riikides on see kohustus valida. (Belgia, Luksemburg, Kreeka jne ) Valimissüsteem: 1. Proportsionaalsed e võrdeline- igas valimisringkonnas on rohkem kui 1 hääl, valitakse neid, kes on rohkem hääli saanud, kui ka neid, kes on vähe saanud. 2. Majoritaarsed-Riik jagatud valimisringkondadesse ja igast ringkonnast saab esinduskokku see, kes saab kõige rohkem hääli.Igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik Duvergeri seadus: valimis ja erakonnasüsteemide seos. Proportsionaalne jagamissüsteem: Mitmemandaadilised: kvoot v jagajad Üksik ülekantav hääl v mitteülekantav hääl Avatud v suletud nimekiri Künnise põhimõte(Eestis künnis 5%) Kvoot: Häältehulk jagatakse läbi häälte arvuga
valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel võrdeliselt nende saadud häälte arvuga. Kasutusel on mitmemandaadilised ringkonnad. Segasüsteemid poolproportsionaalsed süsteemid (ei anna enam häältesaagiga enam-vähem proportsionaalset esindust, aga pole veel ka ,,võitja-võtab-kõik" süsteem, teljel keskel). 3. Majoritaarsus vs proportsionaalsus V: majoritaarsus kogu valijaskond jaotatakse valimisringkondadesse, mille arv võrdub valitavate esindajate arvuga. Igas ringkonnas osutub valituks üks isik, see kes kogub absoluutse maksimumi hääli. Kui keegi enamust ei kogu, siis korraldatakse tavaliselt uus valimisvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Igast ringkonnast valitakse sellisel juhul esinduskogusse kindel esindaja. Väldib killustumist. Väikeparteid ei saa mandaate. Konsenteerumine. Stabiilne valitsus
2.2.2.5 SALAJASED VALIMISED Valimised on salajased, et oleks tagatud vaba valiku võimaldamine. Valijaid tuleb kaitsja ühiskondliku ja riikliku surve eest. Üldpõhimõte: keegi ei tohi teada saada, kuidas konkreetne isik hääletas. Keelatud on ka valimistulemuste detailne avaldamine valimiskomisjonide kaupa. Salajane hääletamine kaitseb ka hääletamisest osavõtnute salajasust. 2.2.2.6 PROPORTSIONAALSED VALIMISED Vastanub majoritaarsuse põhimõttele: valijaskond jaotatakse valimisringkondadesse, mille arv võrdub valijate esindajate arvuga. Valituks osutub igas ringkonnas 1 isik, kes kogub maksimumi. Kui keegi enamust ei kogu, korraldatakse uus valimisvoor 2-he enim hääli saanud kandidaadi vahel. Igast ringkonnast esinduskogusse valitakse 1 esindaja. PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTE: Hääli antakse üleriigilisele nimekirjale, mis on tavaliselt koostatud erakondade poolt. Iga nimekiri saab mandaate vastavalt üleriigiliselt antud häälte arvule
Parlamendi üks oluline, seadusloomega tihedalt seotud funktsioon on erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. On ju parlament ka rahva esinduskogu ning saadikud vahendajad riigivõimu ja rahva vahel. Seepärast on nende esmane kohustus edastada oma valijate huve, mitte rahuldada isiklikke ambitsioone. Selle põhimõtte kindlustamiseks on saadikutel nähtud ette üks nädalapäev, mil istungeid ei toimu ning nad peaksid sõitma oma valimisringkondadesse kodanikega kohtuma. Ametlikku aruandlust või kontrolli selle üle ei toimu, lähtutakse heast tavast ja veendumusest, et ülbet ja ükskõikset saadikut kodanikud järgmisel korral enam end esindama ei vali. Loomulikult on igal kodanikul õigus pöörduda oma saadiku poole ka omaalgatuslikult, ootamata ära tema visiiti valimisringkonda. Tänapäeval levib saadikute ja valijate vahel üha enam e-posti suhtlus, kuigi ka traditsioonilised kirjad ning kohtumised pole kadunud. Briti
töösuhetesse töötaja kaitseks, maksma toetusi invaliididele, tegema kättesaadavaks tähtsaimad hüved nagu haridus ja tervishoiuteenused. Üldise heaolu kasv. Riik peab võtma meetmeid, et loodavatest hüvedest saaksid osa võimalikult paljud inimesed (maksupoliitilised abinõud, konkurentsi alalhoidmine jne). IV VALIMISED (www.vvk.ee) 30. Majoritaarse ja proportsionaalse valimissüsteemi vahe Majoritaarse puhul jaotatakse kogu valijaskond valimisringkondadesse, mille arv võrdub valitavate esindajate arvuga. Igast ringkonnast osutub valituks absoluutse maksmumi hääli kogunud kandidaat (üle 50%). Puhta proportsionaalsuse puhul antakse hääl üleriigilisele nimekrijale, mis on koostatud poliitilise partei poolt. Iga nimekiri saab mandaate vastavalt üleriigiliselt saadud häälte arvule (protsent). Seega kajastab see ideaalis poliitilise vaate toetust, mitte isikut ja piirkonnad on teisejärgulised. Eestis toimib see
kus valija saab üksinda täita hääletamissedeli 3. •Ühetaolised valimised ehk igal valijal on üks hääl. Kõigil valimistel antud häältel on võrdne kaal. Kõigile kandidaatidele peavad valimistel olema tagatud võrdsed tingimused 4. Proportsionaalsed valimised- Vastanub majoritaarsuse põhimõttele: valijaskond jaotatakse valimisringkondadesse, mille arv võrdub valijate esindajate arvuga. Valituks osutub igas ringkonnas 1 isik, kes kogub maksimumi. Kui keegi enamust ei kogu, korraldatakse uus valimisvoor 2-he enim hääli saanud kandidaadi vahel. Igast ringkonnast esinduskogusse valitakse 1 esindaja. PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTE: Hääli antakse üleriigilisele nimekirjale, mis on tavaliselt koostatud erakondade poolt. Iga nimekiri saab mandaate vastavalt üleriigiliselt antud häälte arvule
annaabi.ee 
