majanduse kasvu. Inglismaa kapitaliga ehitati raudteid, mida mööda veeti põllumajandustooteid pampadest Buenos Airesesse, kust need omakorda meritsi riigist välja viidi. 1880-1930 kuulus Argentina maailma kümne rikkama riigi hulka. 19. sajandi lõpul valitsesid Argentiina poliitikas konservatiivid, kes kasutasid valimiste võitmiseks sageli pettust. 1889 moodustasid nendega rahulolematud argentiinlased Kodanikeliidu, mis nõudis valimisreformi. Kodanikeliit, millest 1891 kasvas välja partei Radikaalne Kodanikeliit, köitis paljusid immigrante ja keskklassi ärimehi. Majandus Üldiseloomustus.Argentinat on majanduse arengutasemelt liigitatud nn läveriikide hulka.IMF- i hinnangul oli SKT 2008. a-l 338,7 mld $, 1 inimese kohta seega 8522 $(ostujõu pariteedi järgi 14 354 $). Ekspordiks tootva põllumajandusega Argentina oli 20
Tema ajal olid Darwin, Marx, Freud. Liberaalid ja konservatiivid: Liberaalid (toorid) ja konservatiivid (viigid) olid kaks rivaalitsevat parteid. Liberaalide põhiidee oli üksikisiku vabadus, konservatiivide põhiidee oli olemasoleva sälitamine. Parlament ja valimisõiguse laiendamine: Alamkoja valimised toimusid iga 7 aasta tagant. Konservatiivid ja liberaalid rivaalitsesid. Valimisõigus oli vaid kinnisvara omavail täisealistel meestel, kes moodustasid u 10% elanikkonnast. 3 suurt valimisreformi -> Valimisõiguslike meeskodanike arv suurenes 90%-le. Töölisklass sai valimisõiguse. Tsartistid koostasid rahva harta -> soovisid üldist valimisõigust. Kehtestati salajane hääletamine ja kaotati parlamendisaadikute varanduslik tsensus. Tähtsaimad valitsushooned: Tähtsaimad tööstuskeskused, majandusharud, kaubad ja kaubavahetus: Tähtsamad tööstuskeskused  Liverpool, Bristol, London. Tähtsamad majandusharud  tööstus, kauba sisse-ja väljavedu
2 nädalat palgalist puhkust. 8. Inglismaa 1920-30. aastatel Peale Esimest maailmasõda ei olnud Suurbritannia enam maailmajuhtiv rahandus- ja tööstusriik. Oli suur tööpuudus. Seal oli: parlamentaarne monarhia (kuningas või kuninganna, kes ei osalenud igapäevases riigi juhtimises, vaid esindas kuningriiki tähtsatel üritustel. Kahe partei süsteem: konservatiivne partei versus leiboristlik partei, kes kaitses tööliste huve. Leiboristlik partei lõi valimisreformi: 21.aastased mehed valima (enamused töölised, varem polnud saanud valida) Ka naised said õiguse valida. Arendati ka laevaehitust ja kangatööstust, mis kumbki ei edenenud. Lisaks oli ka võlg USA-le. Suurbritannia importis põllumajandus saadusi. Briti Rahvaste Ühendus= Suurbritannia + dominioos( omavalitsus: Kanada, Uus- Meremaa, Austraalia, Lõuna-Aafrika) + kolooniad 9. USA 1920-30. aastatel Usa parteipoliitiline süsteem sarnanes Suurbritanniale. Seal toimis ka
puhtpoliitilised organisatsioonid erakonnad ehk parteid, mille telddmine sai alguse parlamendis võistlevatest rühmitustest. Nende poolehoidjad hakkasid üle kogu riigi moodustama kohalikke ühinguid. Algul tegutsesid need peamiselt valimiste ajal, kuid tasapisi muutusid alaliseks. Mida laiemaks muutus valimisõigus, seda suuremat osa hakkasid erakonnad riigi elus etendama. Näiteks toimus 1830. aastatel Suurbritannias valimisreformi ümber võitlus, mille käigus teldds vanameelsest tooride rühmitusest konservatiivne partei ning vabameelsest viigide rühmitusest Iiberaalne partei. SOTSIALISM Termin tuleneb ladinakeelsest sõnast socialis ühiskondlik. Majandusarengu tulemusena hakkas XIX sajandil linnaelanikkond järsult kasvama. Vabrikutööstuse levides kasvas linnatööliskond, kelle elu ja töötingimused olid rasked. Tööpuuduse, haiguse, tööõnnetuse
3. JAAPAN TÄNAPÄEVAL 3.1. Reform 38 aastat valitses Jaapanis ringkaitsesüsteem, mis ühendas suuräriringkondi, bürokraatiat ja valitsevat LDP Âd. Pärast arvukaid skandaale väljendas avalikkus oma rahulolematust sellega, et tõrjus 1993. aasta juulis LDP valitsusest välja. 1994 käivitati kaugeleulatuvate tagajärgedega valimisreform ja opositsiooniparteid ühendati Ichiro Ozawa loodud Shinshinto'ga. Jaapani valimisreformi sõlmküsimuseks on olnud mitmeliikmeliste valimisringkondade muutmine. Soodustades ühe partei kandidaatide omavahelist konkurentsi olid need LDP fraktsioonidesüsteemi alustalaks ja nende finantseerimine tekitas nn. rahapoliitika. 3.2. Sõjaväe osatähtsus Jaapani põhiseaduse aluseks on patsifism, millega on igaveseks ajaks loobutud sõjast kui suveräänse riigi õigusest ning ,,ähvardamisest või jõu kasutamisest rahvusvaheliste vaidlusküsimuste lahendamisel"
annaabi.ee 
