kirku, politsei jne võim piiratud, poliitiline pluralism, seaduste võim ja võimude lahusus, puudub korruptsioon Arenev vs liberaalne demokraatia: arneveas esineb kõrvalkaldeid, teatud rühamd omavad vähem poliitilisi õigusi, sõjaväeline sekkumine aeg-ajalt, korruptsioon, kohtuvõim v.o politiseeritud. Liigub demokraatia poole Mitte-liberaalne demokraatia: valitsev eliit ei taha liikuda liberaalse demokraatia poole. Valimistel täielik enamus valitseval parteil. Valimispettused valitseva partei kasuks, meedia valitsuse kontrolli all, kodanike vabadused piiratud. Puudub võimude lahusus. Suur roll presidendil. Puudub selge ideoloogia!!! Diktatuuri tüübid: autoritalism, totalitarism, sultanism. Võimu vahetus on väga raske. Valitseb režiimi meelsus, väärtused mida võimulolijad kannavad- rahvuslus. Sõjaväe domineerimine võib olla 1 suurem ning väiksem
Arenevas demokraatias võimukandjad ei pruugi rahva ees vastutada, poliitika ei ole läbipaistev, valimistel esineb rikkumisi, meedia võib olla valitsuse kontrolli all, vabas kodanikeühiskonnas võib esineda piiranguid. 21. Iseloomusta mitte-liberaalset demokraatiat. Valimised, kus võivad kandideerida erinevad poliitilised jõud, kuid tegelikult on opositsioonijõudude võimalused võita äärmiselt ebatõenäolised. Toimuvad valimispettused valitsusparteide kasuks. Meedia on valitsuse kontrolli all. Kodanikevabadused on piiratud, puudub võimudelahusus, presidendil on suur roll, puudub terviklik ideoloogia. 22. Nimeta diktatuuritüübid ja selgita lühidalt, mis on nende vahe. Autoritarism ja totalitarism. Autoritarismis domineerib sõjavägi vastupidiselt totalitarismile. Eesmärgiks on kodanike väline rahulolu. On osaline mobiliseeritus. Säilitatakse varasemad legitimeerimisvormid. 23
Aegumine: 1. astme puhul 10 aastat. Inimesevastased kuriteod ei aegu. 2. astme puhul 5 aastat 3. väärteo puhul 2 aastat. Näited: Tapmine 6-15 aastat, Mõrv 8-20 aastat või eluaegne. Ema tapab vastsündinud lapse kuni 5 aastat Surm ettevaatamatusest kuni 3 aastat Raske tervisekahjustus 4-12 aastat Abita jätmine, piinamine, ebaseaduslik jälitustegevus, laiba rüvetamine, vägistamine, valimispettused, kupeldamine, vargus kuni 3 aastat (1000 kr eest), kelmus, väljapressimine, röövimine, alkkäemaks, rahapesu, riigi reetmine, valeraha tegemine, looma julm kohtlemine, salakaubavedu. Võlaõiguse põhimõtted Võlaõigus käsitleb lepinguid. Leping on teatud suhe isikute vahel, mille alusel neil tekivad vastastiku õigused ja kohustused. Seda võib sõlmida nii kirjalikult kui suuliselt. Kui lepingut ei täideta, siis pöördutakse kohtusse. Lepingu õiguse põhimõtted:
saab oma valimisringkonna kvoodist suurima häälteprotsendi kogunud sama nimekirja kandidaat Valimistega seotud probleemid Registreerimiskohustus: mõnes riigis peab end enne registreerima ajavahemikul enne valimis nt USAs Võimalikud ja tegelikud valijad: kõik ei saa valida Väärjaotus: valimisringkondade esindajakohtade suhe ei vasta nende elanike arvu suhtele Valimisringkonna piiridega manipuleerimine Valimispettused Valimiskäitumine - tähendab inimeste käitumismustrit valimisolukorras. Valimiskäitumist mõjutavad: Klass Usk Teemapõhine hääletamine Meedia Sotsiaalsed võrgustikud Institutsionaalsed mõjurid Poliitiline kommunikatsioon - hõlmab teadete edastamist, poliitikaga seotud tekstidele tähenduse loomist ja üldisemalt poliitilise reaalsuse kujundamist - > riigiteaduste seisukohalt on poliitilisel kommunikatsioonil terve hulk rolle: see on nii
Kodanike isiklikku ellu üldjuhul ei tungita, piirdutakse avaliku kuuletumise saavutamisega (väline konformism). Seega pole võimupropaganda kõikehaarav. Valimistulemused on tavaliselt etteennustatavad, tulemusi võltsitakse või elimineeritakse vastaskandidaadid (lähiajast Aleksandr Lukashenka Valgevene, Husni Mubaraki Egiptus, Ilham Alijevi Aserbaidzaan jt). Näiteks Mubarak juhib Egiptust juba 1981. aastast ja 2005. a presidendivalimistel olid esmakordselt lubatud vastaskandidaadid, kuid valimispettused olid üleüldised. Kirjaoskamatute jaoks seati kandidaatidele sisse sümbolid, Mubarak võttis islami poolkuu, mis loomulikult tema poolt hääletama pani. Autokraatia on rohkem pragmaatiline kui ideoloogiline, valitseja võib poliitikat üleöö muuta. Sõjaväel on enamasti autoritaarses riigis väga tugev positsioon, sõjaväeline diktatuur on autoritaarse riigi üks vormidest. Sõjaväelised valitsused on näiteks Sudaanis, Kongo DV-s, Rwandas, Süürias, Liibüas, Tshaadis. 1930
annaabi.ee 
