3. Eliitdemokraatia võim on koondunud väikese grupi otsustajate kätte Demokraatia võimalused: · Valitsejate piiratud võib kaitseb üksikisikut ja tema vabadust · Inimestel on võimalus olla informeeritud ja osaleda valitsemises · Edendab nii ühiseid kui ka individuaalseid huve · Poliitikute aruandmiskohustus tagab poliitilise stabiilsuse Demokraatia kriitika: · Osalusprobleem-tavakodanikud pole kuigi hästi kaasatud riigi valitsemisse · Suhteliselt kesine valimisosalus · Poliitikud lähtuvad enamasti partei huvidest, riik jääb tahaplaanile · Populismi vohamine-jagatakse populaarsuse nimel katteta lubadusi · Sundparteistamine-võimule pääsemiseks tuleb liituda mõne erakonnaga Survegrupp: · Teatud põhimõtete toetajate ühendused · Piiritlemata liikmeskonnaga · Probleemipõhised-tekivad ja hääbuvad vastavalt vajadusele · Eelistatakse otseseid sanktsioone · Tuntuimad on naisliikumised, gei- ja lesbiliikumised jne
Mida teevad teised erakonnad? Mida teeb valija? · Indiviidil on olemas oma eelistused, mis on ka välja kujunenud. Kuidas institutsioonid kohanevad indiviidide soovidele, kuidas nad mõjutavad indiviide? Institutsioonide efektiivsuse uurimine. Loeng II: 20ndad ja 30ndad Eesti poliitikas(Institutsionaalne lähenemine) Demokraatlikuse tahud Eesti ühiskonnas · Rahva osalus oli(ja samas on) demokraatlikkuse näitaja · I riigikogu valimised 1920. Valimisosalus 72,2 % · Kõrgeim osaluse näitaja valimistel 1926, kui valijaid oli 73,1 % · 1920-1938 oli keskmine valimisosalus ligikaudu 2/3 + natuke · Praegu on parlamendi valimiste keskmine osalus u 60 % (Europarlamendi valimiste osalus viimati 44% ning 2004 ainult 27 %) Rahvahääletus · (rahvahääletuste poolest paistab enim silma Sveits) · Rahva omaalgatusel suur roll · 1932 oli valimas käimine kohtustuslik (Valimisosalus kasvas 90,4%-ni)
70% täisealisest elanikkonnast on vähemalt ühe ühenduse liikmed. Neil organisatsioonidel on ametlikud ja mitteametlikud sidemed riigivõimuga, mille abil nad saavad viimast mõjutada. Tihedad kontaktid parlamendi alaliste komisjonide, ministeeriumide ja huvigruppide vahel tähendavad seda, et Norra poliitikat tehakse nii öelda valdkonniti see on orienteeritud näiteks tööstusele, põllumajandusele või haridusele. Valimisosalus on enamasti 80% ringis. Valimisealisus algab 18. eluaastast. Stortingi (Norra parlamendi) valimised toimuvad igal neljandal aastal ning maakonnapõhiselt proportsionaalse esindatuse süsteemi alusel, st igast maakonnast pääseb sõltuvalt selle elanike arvust parlamenti kindel arv esindajaid. Valitsuse liikmed valitakse kuninga nimel Stortingi liikmete seast. Storting omab formaalset
fabritseeritud ringreisidele Venemaal, luues neile ettekujutlust, kui ideaalsest ühiskonnast. Kuid pärast 1939. aasta repressioone ning Talvesõja kallaletungi Soomele pettusid paljud vasakpoolsed NLiidus. 16. Iseseisvuse taastanud Eesti poliitiline režiim: Omariikluse taastamise järel algas põhiseadsuliku riigikorra ülesehitamine. 28.06.1992 rahvahääletusele pandud uus põhiseadus, mille oli välja töötanud Põhiseaduslik assamblee võeti vastu 91 % protsendise toetusega (valimisosalus ligi 67 %). Koostatud põhiseadus on üldiselt vastav lääneliku demokraatia nõuetele, mida on süüdistatud ka mittevastavuses Eesti reaalsusele. Alates 1991. aastast hakati nii Eestis kui ka Lätis riigi demokraatlikust mõõtma. Polity järgi sai taasiseseisvunud Eesti „6“. Üheks suurimaks probleemiks on tegelemine „välismaalastega“ (valdavalt peale sõda siia kolinud endise NL kodanikud), kellele ei laiene valimisõigus, mis mõjutab indeksi tulemust
ja teevad kõik iseenda huvides Suur osa valitseb, kõik kõigi eest. Lihtsam on rääkida demokraatlikest ja autoritaarsetest ühiskondadest. Demokraatia indeksi 2011. aasta järgi on Eestlased, meie ühiskond keskpärane, pole üldse nii demokraatlik nagu arvatakse et oleme (riigiisade arust); eesti probleem demokraatia mõttes on poliitiline osalus; meie valimisosalus on väga väike. Poliitilised ideoloogiad · Konservatism- stabiilsus · Liberalism- abadus · Kommunism ja sotsialism- võrdsus · Natsionalism- rahvus · Fasism-rass+rahvus+juht · Rohelised-loodus · Feminism- naiste vabadus · Anarhism- riigi kaotamine Poliitiline spektrum Eesti kuulub parempoolsesse autoritaarsesse,mitte parempoolsesse liberaalsesse lahtrisse.
annaabi.ee 
