Majoritaarne ehk enamushälletus süsteem; kes saab rohkem hääli, saab saadikukoha. On ühemandaadilised valimisringkonnad. Ringkondade arv vastab saadikukohtade arvule. Igast piirkonnast kandideerib 4-6 inimest. Lihthäälte ja absoluutne enamus. Süsteem on lihtne. Toimub häälte kaotsiminek. Ei arvestata kõikide valijate huvidega (pr. Soome) Proportsionaalne e saadikukohad võrdeliselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised valimisringkonnad. Vrk on 1-20. Kasutatakse valimisnimekirju. Kas avatud ja suletud nimekirju. Toimub häälte ülekandumine. Võimalus parlamenti saada on väikeerakondadel. Keerukus, tekitab arusaamatust ja rahulolematust. 2. kui vanalt võib kandideerida & hääletada? Hääleõigus saadakse 18-aastaselt. Valla/linna volikogusse alates 18 a, riigikogusse 21 aastaselt kandideerida. 3. millised piirangud on valimistel? Kohalikel valimistel on õgis hääletada selles paikkonnas püsivalt elavatel välismaalastel, saadikuks kandideerida ei saa. 4
Majoritaarne ehk enamushälletus süsteem; kes saab rohkem hääli, saab saadikukoha. On ühemandaadilised valimisringkonnad. Ringkondade arv vastab saadikukohtade arvule. Igast piirkonnast kandideerib 4-6 inimest. Lihthäälte ja absoluutne enamus. Süsteem on lihtne. Toimub häälte kaotsiminek. Ei arvestata kõikide valijate huvidega (pr. Soome) Proportsionaalne e saadikukohad võrdeliselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised valimisringkonnad. Vrk on 1-20. Kasutatakse valimisnimekirju. Kas avatud ja suletud nimekirju. Toimub häälte ülekandumine. Võimalus parlamenti saada on väikeerakondadel. Keerukus, tekitab arusaamatust ja rahulolematust. 11) Mis on osalusdemokraatia? V: Esindusdemokraatia täiustatud variant, kus rahval on võimalik lisaks valimistele oma võimu teostada ka valimistevahelisel ajal – nende valitud esindajad arutavad oma otsused läbi kõigi osapooltega, keda antud otsus puudutab. 12) Millised on riigikogu ülesanded? V:
On ühemandaadilised valimisringkonnad. Ringkondade arv vastab saadikukohtade arvule. Igast piirkonnast kandideerib 4-6 inimest. Lihthäälte ja absoluutne enamus. Süsteem on lihtne. Toimub häälte kaotsiminek. Ei arvestata kõikide valijate huvidega (pr. Soome) Proportsionaalne e saadikukohad võrdeliselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised valimisringkonnad. Vrk on 1-20. Kasutatakse valimisnimekirju. Kas avatud ja suletud nimekirju. Toimub häälte ülekandumine. Võimalus parlamenti saada on väikeerakondadel. Keerukus, tekitab arusaamatust ja rahulolematust. 7. Defektne demokraatia on ühiskond, kus vormiliselt eksisteerivad demokraatlikud otsustusprotsessid ja institutsioonid, mis aga sisuliselt on häiritud või manipuleeritud. Demokraatia ohud: Ka läbi demokraatlike valimiste võib kehtestada diktatuuri. Näiteks Saksamaal tulid
rakendamisel võib parlamenti pääseda suur arv parteisid, mistõttu ei pruugita suuta moodustada stabiilset ja pikaealist valitsust. Valijate silmis võib proportsionaalse valimissüsteemi puuduseks olla ka selle keerukus ja see, et isik võib osutuda valituks väga väikese häälte arvuga. Viimane on eriti võimalik olukorras, kus kandideerib palju parteisid, kelle valimisnimekirjad on pikad, riigis on mitu valimisringkonda ja kompensatsioonimandaatide jagamisel kasutatakse üleriigilisi valimisnimekirju. Eesti PS § 60 lg 1 sätestab selgesõnaliselt proportsionaalse valimissüsteemi. Valimissüsteemi valik on küllalt subjektiivne ja sõltub traditsioonist aga ka võimul oleva poliitilise jõu soovist ja võimalusest. Nimelt annavad majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem hoopis erineva parteidevahelise mandaatide jaotuse. Paljud parteid kes proportsionaalse süsteemi korral pääseksid parlamenti, jääksid majoritaarse rakendamisel parlamendist välja.
teostada. Erakonna definitsioon (Põhiseaduse mõisted määratleb kohtuvõim ning seega pakutakse ka definitsioone): Riigikohus: Erakond on demokraatiat tagavaks sillaks ühiskonna ja riigi vahel, mille funktsiooniks on poliitilisi seisukohti koondada ning hoomatavaks tervikuks kujundada ning neid valimistel edu saavutamise korral avalikku võimu teostades ellu viia. Ainult erakonnad saavad esitada valimisnimekirju. Erakondade rahastamine on igas demokraatlikus riigis aktuaalne teema. Erakondade rahastamine: - Otsene riiklik rahastamine riik kannab erakondadele raha riigikontolt üle (Eestis: ~640 000 EUR) - Kaudne riiklik rahastamine erakondadele tehakse annetusi (eraisikute poolt) ning tulumaksu deklareerides saab selle kirja panna, kuid see toob kaasa ka maksuameti kontrolli
· Naistel on karjääriredelil tõusmiseks vähem võimalusi või kulgeb see väga aeglaselt. Enamasti peavad naised end mitu korda enam tõestama. · Vaatamata sellele, et kõrgharidusega naiste osakaal on ühiskonnas meeste omaga võrreldes suurem, on naistel madalama prestiizhi, tasu ja positisooniga ametid. · Naiste osakaal poliitikas on väike (kuigi valitsuses on viis naisministrit). Osalt on see ka naiste enda süü, sest puudub aktiivsus. Valimisnimekirju vaadates on mehed ees ja naised taga, nii ei ole valimistel neil erilist lootust. · Noori naisi (vanuses 25-35aastat) ei taheta võtta vastutusrikastele ametikohtadele (vaatamata sellele, et neil on olemas vastav haridus, teadmised jne). Põhjus on väga lihtne selles vanuses läheb kõige enam naisi dekreeti. · Eestis ei vaadata eriti hästi selle, kui mees jääb lastega koju ja naine käib tööl.
annaabi.ee 
