• Autoritaarsuse kasv valitsemises, kasutades raadio, tele- ja sotsiaalmeediat • Parteilised seadused ja isegi põhiseadus (Venemaa, Venezuela, Ungari jt) 4.7. (Majandus)populismi näited Eestis • Respublika Euroopa Parlamendi 2004.a. valimiste kampaania (esinumber keskharidusega modell Carmen Kass ja loosung „Rohkem seksikaid mehi“); • Kodanikupalga kehtestamise lubadus kõigile kodanikele riigieelarvest (Erakond Eestimaa Rohelised valimislubadus Riigikogu 2011. a. valimistel) • 15 aastaga Euroopa 5 rikkama riigi hulka (Andrus Ansipi 2007.a. valimislubadus); • Küttepuude ja kartuli jagamine Vabaduse väljakul 2009.a. septembris (Tallinna linnapea Edgar Savisaare korraldus); • Tasuta ühistranspordi teemaline rahvaküsitlus ja selle kehtestamine Tallinnas 2013. aastal • Indrek Tarandi Euroopa Parlamendi 2009.a. valimiste loosung „Vali inimene, mitte partEi“
22.11.1963 Kennedy tapeti. Ta oli neljas atentaadi ohvriks langenud USA president. 1964. aastal valiti presidendiks Kennedy asepresident L.B.Johnson, kuid üsna pea 1964. aastal hakkas Johnsoni populaarsus tänu Vietnami sõjale vähenema. Lubas luua oma valimisprogrammis Great Society ehk Suure ühiskonna.. Kuulutas sõja vaesusele ja rassilisele diskrimineerimisele, praktikas muutus vähe. Nixon (1969-1974), astus tagasi teise valitsemisaja jooksul tänu suurtele skandaalidele. Valimislubadus 'Seadus ja kord' meeldis nendele, kellele ei meeldinud noorsoorahutused ja neegriliikumine. On öeldud, et Nixoni poolt hääletasid mittenoored, mittevärvilised ja mittevaesed. Oodati kedagi, kes lõpetaks Vietnami sõja. Majanduspoliitikas püüdis ta pidurdada inflatsiooni ja vähendada valitsuse kulutusi. Kuid siiski tõusis tööpuudus ja vähenes USA majanduse rahvusvaheline konkurentsivõime. Ford (1974-1977) oli tagasihoidlik ja usaldusväärne inimene. Üle riigi tuntuks sai Warreni
USA taaskord eeskujuks maailmale. Iraak tuleks jätta minevikku, et saaks liikuda edasi. Oli aeg tagasi nõuda oma välispoliitika, sisepoliitika, rahu ja kindlustunne. Selline väga hoolikalt läbimõeldud plaan ei saanud jätta kedagi kahtlema, kas ta on selleks suuteline. Usun, et paljude inimeste jaoks oli see just unistuste täitumine ning märk sellest, et USA on suuteline võtma uue kursi ja leidma taas stabiilsuse. See andis inimestele lootust ja kindlustunnet. Ja kindlasti oli see valimislubadus üks põhjuseid, miks Barack Obama valiti Ameerika presidendiks. Barack Obama teab, mis tähendab perekonnale mure finantsseisude pärast ning töötada kõvasti, et neid enam poleks. Obama on elanud keskklassi elu, mis on tagasihoidlik. Raske majandusolukord 2008. aastal oli surunud keskklassi madalale. Majanduskriis saabus Ameerikasse "õigeaegselt". See andis presidendikandidaatitele hea võimaluse väja pakkuda võimalikke lahendusi ning loomulikult lubadusi, kuidas muuta elu paremaks.
1950. a. Sai Senati liikmeks. Võib öelda, et isetehtud mees. Inimesena oli väga võltsi olemisega ja teeseldud naeratusega. On avaldatud arvamust, et tegelikult on ime, et ta poliitikas nii kaugele jõudis.. 1968. a. Valimistulemused sõltusid aga ennekõike sellest, kes lubab lõpetada Vietnami sõja, mitte kes on vähemvõltsima olekuga. Ja seda, mida USA kuulda tahtis, seda ta ka lubas. Samas ei lubanud Nixon eriti midagi, kuid kritiseeris eelkäijat. Valimislubadus ``seadus ja kord`` meeldis nendele, kellele ei meeldinud noorsoorahutused ja neegriliikumine. On öeldud ka, et Nixoni poolt hääletasid mittenoored, mittevärvilised ja mittevaesed. Valijad ootasid presidenti, kes: · tagaks stabiilsuse ja rahu; · sotsiaalsete programmide jätkamise; · tehnoloogilise edumaa NSVLi ees; · kes ei peatks valijaid. Välispoliitika
Sõja ajal teenis mereväes. 1950. a. Sai Senati liikmeks. Võib öelda, et isetehtud mees. Inimesena oli väga võltsi olemisega ja teeseldud naeratusega. On avaldatud arvamust, et tegelikult on ime, et ta poliitikas nii kaugele jõudis.. 1968. a. Valimistulemused sõltusid aga ennekõike sellest, kes lubab lõpetada Vietnami sõja, mitte kes on vähemvõltsima olekuga. Ja seda, mida USA kuulda tahtis, seda ta ka lubas. Samas ei lubanud Nixon eriti midagi, kuid kritiseeris eelkäijat. Valimislubadus ``seadus ja kord`` meeldis nendele, kellele ei meeldinud noorsoorahutused ja neegriliikumine. On öeldud ka, et Nixoni poolt hääletasid mittenoored, mittevärvilised ja mittevaesed. Valijad ootasid presidenti, kes: · tagaks stabiilsuse ja rahu; · sotsiaalsete programmide jätkamise; · tehnoloogilise edumaa NSVLi ees; · kes ei peatks valijaid. Välispoliitika
Väga oluline poliitika kujundamises on poliitika prognoosimine. Prognoosimine ei tähenda mitte tuleviku ennustamist, vaid erinevate tegevuste (oletuste) mõjude hindamist. Oluline on siinkohal määratleda: mida on vaja prognoosida; missugust ajaperioodi peaks prognoos hõlmama (lühiajaline on kuni 1 aasta, keskmine 1-5 aastat, pikaajaline 5 aastat ja enam). Sellist prognoosimist kasutatakse päris tihti erakondade poolt (nt Reformierakonna valimislubadus keskmine palk 9000 kroonini). Prognoosimisel on suurimateks probleemideks, et sageli puuduvad vajalikud andmed (nt mingi statistika - vanemahüvitis), vajalik on prognoosida pikka ajaperioodi (nt muutub keskkond – 80-ndatel ei osanud keegi ette näha NSVLi kokku kukkumist) ning taaskord võib puudu tulla lihtsalt oskustest. Kindlasti on prognoosi raske teostada, kui ei määratleta eesmärke!
annaabi.ee 
