Samas õpilase-õpetaja võrdne suhtlemine võib anda tõuke ka koolijärgseteks mõttevahetusteks ja elu-olu lahkamiseks. Näitena tooksin siinkohal oma põhikooli klassijuhataja, kelle pool paar korda aastas klassikaaslastega heal meelel kohtume. Kui rääkida aga õpilaste omavahelises suhtlusest, siis usun, et piisava sallivuse ja enesekontrollile allutatud ego puhul, on üksteise võrdse kohtlemisega koolis kõik korras. Demokraatia kodukohas või riigis või Euroopas... Et ma pole veel valimisealine ja samas puuduvad mul ka väljakujunenud poliitilised seisukohad, ( arvan,et minu vanuses ei saagi neid olla), siis ei ole ma nende demokraatlikkusest ka mõelnud. Aga praegu niiöelda kohustuslikus korras selle üle pead murdes, pole nende tasandite tegevus minu arust seotud mitte enam inimestevahelisest suhtlusest alguse saavaga vaid erakondliku poliitikaga. Kodukohas võibolla mingis mõttes saaks siiski veel rääkida ka mingite huvigruppide-
passiivseks, lahendus riik sekkus majandusse, traditsioonilistes demokraatlikes riiikides võimaldas teha demokraatia, aga uutes demokraatlikes riikides diktatuur, riigi etteotsa sooviti tugevatjuhti. demokraatlikud riigid demokraatia laienemine demokraatia populariseerus, kuna I ms olid võitnud demokraatlikud riigid, levisid demokraatlikud vabadused - valimisõiguse laienemine naised said valida, valimisealine inimene 21aastane, demokraatlike riigi teke arvu suurenemine pärast I maailmasõda, demokraatia probleemid demokraatlike, traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus, vead noorte riikide põhiseadustes ja valimisseadustes, demokraatia autoriteedi langus, soov stabiilse juhtimise vastu suurenes, poliitiline ja majanduslik ebastabiilsus, aeglane areng, demokraatia süüdistamine riigi hädades ning
on omavahel seotud. Kui valimisealisi kodanikke on rohkem, siis on ka valimisaktiivsus 11 suurem. Vaadeldes hääleõiguslike inimeste arvu ning hääletanute arvu, ei saa nende vahel selget seost tõmmata, sest inimesi mõjutavad ka teised faktorid, mida täpselt määratleda on raske. Näiteks X Riigikogu valimised näitavad selgelt, et kuigi valimisealine kodanikkond on suurenenud, siis valimisaktiivsus on võrreldes VII ja VIII Riigikogu valimistega väiksem. Kõige populaarsemateks Riigikogu valimisteks osutusid VIII Riigikogu valimised, millest võttis osa 69,06% hääleõiguslikest inimestest. VII-XII Riigikogu valimiste valimisaktiivsuse protsent Teiseks vaadeldi, kas erakondade ning üksikkandidaatide rohkus või vähesus valimisnimekirjas mõjutab kuidagi valimisaktiivsust.
kodanikud; kodanikku ei tohi mõjutada 3. valimised on ühetaolised ehk võrdsed kõigil on oma valimisplatvormi tutvustamiseks võimalikult võrdsed tingimused (eelis on muidugi rikkamatel erakondadel); kõigil on vaid üks hääl ja hääled on võrdsed. Valimiste etapid: 1. valimisteks ettevalmistamine (korralised ja erakorralised valimised). Kontrollitakse, kas kandidaat kandideerib vaid ühes kohas, on tal kodakondsus, on ta valimisealine. Kandidaat peab maksma kautsjoni, mis valitus osutumisel talle tagasi makstakse, vastasel juhul läheb see riigituludesse. 2. valimiskampaania. Tutvustatakse parteide või üksikisikute valimisplatvorme, toimub saadikute registreerimine 3. hääletamine. Oma hääle andmine 4. häälte lugemine. Mandaatide ehk saadikukohtade jagamine. Toimub tänapäevasel interneti- ja arvutiajastul üsna kiirelt. Esialgsed tulemused on teada juba 3-4 tunni
Seega: Mõtle põhjalikult, kus ja kui palju filtreid kasutada Näide: filterküsimused 6. Kas hääletasite viimastel kohalike volikogude valimistel? Jah VASTA K7 Ei JÄTKA K8 Ei suuda meenutada JÄTKA K8 7. Kas kasutasite e-hääletust? Jah JÄTKA K9 Ei JÄTKA K9 8. Miks Te ei hääletanud viimastel kohalike volikogude valimistel? Ei pidanud vajalikuks Ma pole valimisealine või hääleõiguslik Viibisin Tallinnast eemal Ei olnud aega Mõnel muul põhjusel / ei suuda meenutada Kokkuvõtteks Eeltöö on äärmiselt oluline lõpptulemuse (kvaliteetsete ja huvitavate andmete) saamiseks: Küsimuste relevantsus uurimisprobleemile Küsimuste relevantsus vastajatele Korralik küsimustiku struktuur, disain, keelekasutus Eeltöö puudulikkust ei ole võimalik hiljem korvata või parandada.