Statistiline tulem: mitu õpperühma on, kui suured, üldkogumi täpsustatud N Isikuandmete probleem Kui suur peab valim olema? Müüdid: Mida suurem, seda parem 10% (5%) üldkogumist Tõde: valimi suurus EI OLE seotud üldkogumi suurusega Valimi suurust mõjutavad: Kas me tahame analüüsida alagruppe? Kas analüüsitav objekt (e-õpe) varieerub tugevalt? Millise täpsusega andmeid me tahame? Valimimahu arvutamine Varieeruvus: e-õppe kasutajate protsent üldkogumis Piloodi põhjal 54%, seega max. (50%) lähedal Usaldusintervall (analüüsi täpsus) Pluss-miinus 2%; 4%; 5% Valimimahu arvutamiseks valem Tõenäosus x varieeruvusega : usaldusintervalliga. Usaldusintervalli mõju valimimahule Antud näite puhul: 5% intervalli puhul n = 382 tudengit 4% intervalli puhul n = 596 tudengit 2% intervalli puhul n = 2385 tudengit
tunnus on normaaljaotusega, siis kasutatakse nn. Studenti jaotust, kus on sõltuvalt valimi ´z a mahust suurendatud normaaljaotuse täiendkvantiili 2 väärtust. Nimelt mida väiksem on valimi maht, seda suurem on Studenti jaotuse täiendkvantiili väärtus ja seda laiemad usalduspiirid saadakse. 32. Millal on vaja leida vajalik valimimaht ja kuidas seda teha? Vajaliku valimimahu peame leidma, kui on tegemist ülesandega, kus peame leidma valimimahu, mille uuritava karakteristiku olulisusnivool α hinnatav karakteristik ei erine tegelikust väärtusest rohkem kui lubatava vea εα võrra. Selle saame leida sõltuvalt lähtetingimustest. Kui meil on tunnuse standardhälve σ teada või kui ei ole, siis kasutame valimi standardhälvet s. Esimesel juhul avaldub hinnangu viga σ ´z α / 2 σ 2 εα kujul
•Statistiline tulem: mitu õpperühma on, kui suured, üldkogumi täpsustatud N •Isikuandmete probleem Kui suur peab valim olema? •Müüdid: –Mida suurem, seda parem –10% (5%) üldkogumist •Tõde: valimi suurus EI OLE seotud üldkogumi suurusega •Valimi suurust mõjutavad: –Kas me tahame analüüsida alagruppe? –Kas analüüsitav objekt (e-õpe) varieerub tugevalt? –Millise täpsusega andmeid me tahame? Valimimahu arvutamine •Varieeruvus: e-õppe kasutajate protsent üldkogumis –Piloodi põhjal 54%, seega max. (50%) lähedal •Usaldusintervall (analüüsi täpsus) –Pluss-miinus 2%; 4%; 5% •Valimimahu arvutamiseks valem (1,96)² x (0,54 x 0,46) n = ------------------------------- (0,04)² •Tõenäosus x varieeruvusega : usaldusintervalliga. Usaldusintervalli mõju valimimahule •Antud näite puhul: –5% intervalli puhul n = 382 tudengit –4% intervalli puhul n = 596 tudengit
jõuda, näiteks narkomaanid, hasartmängusõltlased, prostituudid. Ei saa tuua üheselt piisavat valimimahtu ehk uuringusse kaasatavate isikute arvu, see sõltub ennekõike uuritavast üldkogumist. Üldjuhul loetakse statistikas suureks valimid, kus n>60, kuid statistiliselt ei saa nimetada konkreetset arvu n, mis oleks alati ,,õige" (piisav) valimimaht. Teatud eeldustel (etteantud vea täpsus vm) saab vajaliku n arvutada moodustades vastava võrrandi minimaalselt nõutava valimimahu määramiseks. Võib osutuda, et arvutustel põhinev valimimaht on suurem kui üldkogumi maht, sel juhul peab soovitud täpsust vähendama. 1.3. Mõõtmismeetod ja mõõtmisvahend Mõõtmismeetod on viis, kuidas uurija kogub andmeid ehk kasutab mõõtmisvahendit. Kuna sotsiaalvallas on mõõtmisvahendiks enamasti ankeet-küsimustik, siis mõõtmismeetoditest võib näiteks tuua ankeedi edastamine postiga, elektroonselt, käest-kätte jagades (või kuskile jätmine),
Valimi moodustamiseks kasutatakse mitmeid erinevaid meetodeid. o Juhuvaliku kasutamisel peab üldkogumi iga liige olema teada ja omama võrdset võimalust sattuda valimisse. Juhusliku valimi moodustamisel võetakse üldkogumi liikmeid valimisse kas loosimisega või mõnel muul samalaadsel viisil (nt juhuslike arvude generaatori abil või kasutades andmetöötlustarkvara vastavaid protseduure). Seda meetodi loetakse erapooletuks ja õiglaseks, samas väikese valimimahu juures võib osutuda mitte esinduslikuks. Probleemiks võib osutuda asjaolu, kui objektid paiknevad geograafiliselt hajali, raskendades andmete kogumist. o Süstemaatilise väljavõtu korral eeldatakse, et andmed on juhuslikus järjestuses ning valimisse kaasatakse teatud fikseeritud sammu tagant iga n-s objekt (näiteks iga 10. kaupluse külastaja; telefoniraamatust iga 10. lehekülje 7. abonent vms). Niisugusel
annaabi.ee 
