Üldkogumi ja valimi tähistamiseks ja kirjeldamiseks on levinud sümbolid - üldkogumi mahtu (objektide arvu) märgitakse N, valimi mahtu (uuritute arvu) märgitakse n. Kui üldkogumiks on näiteks 20 000 elanikku, siis kirjutame N=20 000 ja kui võtame üldkogumist valimisse 1000 elanikku, siis kirjutame n=1000. Alati me ei tea üldkogumi mahtu, näiteks Lõuna- Eesti jäneste puhul on N määramata, sest kõigi jäneste arvu ei saa me kunagi määrata. Valimimaht n võib olla sel juhul suvaline arv, kui näiteks 61 kinnipüütud jänest, n=61. Kui üldkogum ja valim kattuvad, siis räägime kõiksest statistikast ehk kõiksest uuringust. Kõikses uuringus kogutakse andmed üldkogumi kõikidelt objektidelt (isikutelt). Kõikse uuringu puhul võime rääkida vahetustest tulemustest üldkogumi kohta, valikuuringu puhul räägime valimi Andmetöötlus sotsiaalteadustes 4
tulemused oleksid identsed ehk võrreldavad, objektiivsed ja seosed mõistetavad. 1) Hulk — objektide või sündmuste kogum, mida käsitletakse kui tervikut 2) Element 3) Üldkogu - kõik hulga elemndid, mille arv näitab üldkogu mahtu 4) tunnus - konkreetne objekti omadus, mis iseloomustab hulka või elementi 5) Valim - on osa hulgast ehk üldkogumist, ehk võetud mingi arv elemente ja selle valimi alusel tehakse otsuseid ja järeldusi kogu üldkogumi kohta. 6) Valimimaht -väljavõtukogumis objekti väärtuste arv 7) Empiirilised väärtused- uuringu üksiktulemused (vaatluse tulemused) 8) Sündmus - fakt, juhtum, tegevusprotsessi tulemus 9) Võrreldavus - ei saa võrrleda summeerida ega leida keskmisi väärtusi eritunnulistest suurustest tunnuse väärtused liigitatakse järgmiselt: nominaad - nimiväärtus (väljendub sõnades) ordinaal - järjestusväärtus (hierarhia) meetriline - mõõtmisväärtus
ebakindlas keskkonnas mittetäieliku info tingimustes. Uurimisobjekt- protsess või nähtus, mille kohta soovitakse teha järeldusi. Massnähtus- suurest hulgast vähemalt mõningaid ühiseid omadusi või tunnuseid omavatest nähtustest koosnev nähtus. Üldkogum- nt terve keskkooli klass, Eesti elanikud, Euroopa Liidu riigid. Väljavõtukogum, valim- osa üldkogumi elementidest või osa andmeid. Moodustatakse valikueeskirja alusel, valimimaht- mõõdetavate objektide arv. Statistiline kogum- objektid, mida lähemalt uuritakse. Kõikne ehk lausvaatlus- hõlmab objektiks oleva kogumi kõik üksikliikmed. (nt rahvaloendus). Mittekõikne ehk osavaatlus ehk valimvaatlus- hõlmab osa objektiks olevast kogumist. Mittekõikne vaatlus, mis hõlmab suhteliselt väikse osa vaatlusobjektist, kusjuures sellest tulenevad järeldused üldistatakse kogu vaatlusobjektile, tuginedes tõenäosusteoreetilistele arvutustele
2009 2010 5362 15825 2010 2011 5066 14679 2011 2012 5499 14056 2012 2013 5888 13531 2013 2014 5630 13551 2014 2015 6220 13907 Summa 228693 479744 Keskmine 7623.1 15991.466667 Valimimaht 30 2. Lineaarne korrelatsioonikordaja: 2.1 Leiame lineaarse korrelatsioonikordaja (r) materjalides toodud valemi põhjal: valemis kasutatavad summad on leitud ülal tabelis n xi yi xi yi r n x x n y y 2 i i 2 2
Vooluhulga hüdrograaf Luguse-Luguse (340)-1977 6 5 4 3 Q (m3/s) 2 1 0 Joonis 5. Q=f(H) Luguse-Luguse (340)-1977 6 5 4 3 2 1 0 -50 0 50 100 150 200 250 H (cm) Kuupäev Veetase Vooluhu (H) cm lk Q (m3/s) ### 30 0.086 Veetaseme statistikud ### 30 0.099 Valimimaht 365 ### 29 0.099 Aritmeetiline keskmine 54.038 ### 30 0.11 Maksimaalne väärtus 197 ### 31 0.11 Minimaalne väärtus -5 ### 32 0.12 ### 36 0.13 Valgala km2 106 ### 40 0.16 Äravoolumoodul (l/s*km2) 6.86 ### 46 0.18 Aasta äravoolukiht (mm 216 ### 48 0.18 Aasta äravoolumaht (km3) 0.023
1. Üldkogum – ehk populatsiooni all mõeldakse kõiki juhtumeid või situatsioone, mille kohta uurijad soovivad, et nende poolt saadud järeldused või prognoosid kehtiksid. Valim – liikmed tuleb valida juhuslikult, st igal üldkogumi liikmel peab olema võrdne võimalus saada valitud valimisse. Valimimaht – Valimisse valitavate objektide arv. Tunnuste- all mõistetakse liikmeid kirjeldavaid erinevaid omadusi. 2. Statistilise uurimistöö etapid. Mingi probleemi statistilise uurimisel läbitakse 4 tööetappi: Uuringu ettevalmistamine Statistiline vaatlus või eksperiment Vaatlusandmete kokkuvõtte ja esialgne töötlemine Andmete analüüs, järelduste ja üldistuste sõnastamine. 3. Statistlise vaatluse vead. Eristatakse vaatlusmeetodist tulenevaid
Väikese valimi korral üldkeskmise vahemikhinnangu eripära on selles, et kui uuritav tunnus on normaaljaotusega, siis kasutatakse nn. Studenti jaotust, kus on sõltuvalt valimi ´z a mahust suurendatud normaaljaotuse täiendkvantiili 2 väärtust. Nimelt mida väiksem on valimi maht, seda suurem on Studenti jaotuse täiendkvantiili väärtus ja seda laiemad usalduspiirid saadakse. 32. Millal on vaja leida vajalik valimimaht ja kuidas seda teha? Vajaliku valimimahu peame leidma, kui on tegemist ülesandega, kus peame leidma valimimahu, mille uuritava karakteristiku olulisusnivool α hinnatav karakteristik ei erine tegelikust väärtusest rohkem kui lubatava vea εα võrra. Selle saame leida sõltuvalt lähtetingimustest. Kui meil on tunnuse standardhälve σ teada või kui ei ole, siis kasutame valimi standardhälvet s. Esimesel juhul avaldub hinnangu viga
annaabi.ee 
