2.Kuidas määratakse konstruktsioonielemendis tekkivad sisejõud? Detaili sisejõudude leidmiseks kasutatakse lõikemeetodit: tasakaalus kehast mõtteliselt eraldatud osa on samuti tasakaalus ning sisejõu väärtuse saab leida selle osa tasakaalutingimustest. Sisejõudude määramiseks tuleb võrrutada nulliga detaili osale rakendatud jõudude projektsioonide ja momentide summad. 3.Deformatsioonide liigid (nende skeemid). 4.Konstruktsiooni tugevuse varutegur. Selle suurus ja valikuprintsiibid. Piirpinge ja tegelike pinge vahelist suhet nimetatakse varuteguriks. Ebapiisav varutegur ei taga konstruktsiooni töökindlust, liigselt suur varutegur toob aga materjalide suurt kulu ja konstruktsiooni massi tõusu. Lõiget, mille jaoks varutegur on kõige väiksem, nimetatakse ohtlikuks lõikeks. Minimaalselt ajalikku varutegurit nimetata kse nõutavaks varuteguriks ning tähistatakse [S]. Nõutava varuteguri väärtus sõltub materjali omadustest ja kvaliteedist, koormuste
2. Kuidas määratakse konstruktsioonielemendis tekkivad sisejõud? Detaili sisejõudude leidmiseks kasutatakse lõikemeetodit: tasakaalus kehast mõtteliselt eraldatud osa on samuti tasakaalus ning sisejõu väärtuse saab leida selle osa tasakaalutingimustest. Sisejõudude määramiseks tuleb võrrutada nulliga detaili osale rakendatud jõudude projektsioonide ja momentide summad 3. Deformatsioonide liigid (nende skeemid). 4. Konstruktsiooni tugevuse varutegur. Selle suurus ja valikuprintsiibid. Piirpinge ja tegelike pinge vahelist suhet nimetatakse varuteguriks. Ebapiisav varutegur ei taga konstruktsiooni töökindlust, liigselt suur varutegur toob aga materjalide suurt kulu ja konstruktsiooni massi tõusu. Lõiget, mille jaoks varutegur on kõige väiksem, nimetatakse ohtlikuks lõikeks. Minimaalselt ajalikku varutegurit nimetatakse nõutavaks varuteguriks ning tähistatakse [S]
Küsimus 12 Vastamata Võimalik punktisumma 7,00'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Leidke joonisel toodud freesi ettenihke F (mm/min) suurust, kui on teada et ettenihe freesi hambale f on 1,5 (mm) ja freesi pöörlemiskiirus N on 4482 (p/min). F=n·f·N, kus n - on freesi hammaste arv. Vastus ümardage kuni üks koht peale koma. Vastus: Küsimus 13 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised on lõikerežiimi valikuprintsiibid? Vali üks: a. pinna kvaliteet b. lõikejõud ja lõikevõimsus c. tööriista püsivusaeg d. töötlemise lihtsus Küsimus 14 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millise materjali puurimisel on puuri pöörlemiskiirus kõige väiksem? Vali üks: a. Al-sulamite puurimisel b. vase sulamite puurimisel c. roostevaba teraste puurimisel d. Ti-sulamite puurimisel Küsimus 15 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus
Valmis hambale f on 1,3 (mm) ja freesi pöörlemiskiirus N on 1976 (p/min). Hinne 7 / 7 F=n∙f∙N, kus n - on freesi hammaste arv. Märgista küsimus Vastus ümardage kuni üks koht peale koma. Vastus: 56513,6 Küsimus 13 Millised on lõikerežiimi valikuprintsiibid? Valmis Vali üks: Hinne 7 / 7 a. pinna kvaliteet Märgista küsimus b. lõikejõud ja lõikevõimsus c. tööriista püsivusaeg d. töötlemise lihtsus Küsimus 14 Millise materjali puurimisel on puuri pöörlemiskiirus kõige väiksem? Valmis Vali üks: Hinne 7 / 7
a. vase sulamite puurimisel b. Al-sulamite puurimisel c. roostevaba teraste puurimisel d. Ti-sulamite puurimisel Küsimus 24 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millise materjali puurimisel on puuri pöörlemiskiirus kõige väiksem? Vali üks: a. roostevaba teraste puurimisel b. vase sulamite puurimisel c. Al-sulamite puurimisel d. Ti-sulamite puurimisel Küsimus 25 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised on lõikerežiimi valikuprintsiibid? Vali üks: a. töötlemise lihtsus b. tööriista püsivusaeg c. materjali lõiketöödeldavus d. lõikejõud ja lõikevõimsus
Erinevad strateegiad Seminar erinevate konkurentsistrateegiate kohta. 7. Integreeritud turunduskommunikatsioon (ITK). ITK vahendid ja nende vahendite omavaheline integreerimine. Alternatiivturundus. Grupitöö: konkreetse firma turunduskommunikatsiooniplaani koostamine ja analüüsimine. Kodutöö analüüs, näiteks: Intervjueerida mingit valdkonna ettevõtjat ja kaardistada tema turunduskommunikatsiooniplaan. 8.Turustus – mõiste ja funktsioonid, tüübid ja valikuprintsiibid 9.Müügiprotsess. Klientideni jõudmine, müügiesitluse planeerimine, sõnumi edastamine, müügiintervjuu, küsitlemine, hüvede müümine, vastuväidete tüübid ja nende ületamine, müügi lõpetamine, müügijärgne tegevus. Isikliku müügi protsess. Juhtumianalüüsid 10.Hinnavõitlus müügis. Hinnavõitlus – kuidas kaitsta oma toote/teenuse müügihinda. Müügi lõpetamise tehnikad Erinevad müügi lõpetamise tehnikad. Teooria ja praktilised näited. Juhtumianalüüsid 11
Neid kasutatakse soojusekahjuliku mõju vältimiseks. Ainete määrdeomadused vähendavad soojuseteket hõõrdumisel, jahutav toime suurendab soojuse äravoolu ümbrusesse. 57. Selgitage lõikeriista püsivusaja mõistet. S.o lõikuri summaarne tööaeg lõikeprotsessis. 58. Milline lõikerezhiimi elementidest (ettenihe, lõikesügavus, lõikekiirus) avaldab suurimat mõju lõikeriista püsivusajale? Lõikekiirus 59. Millised on lõikerezhiimi valikuprintsiibid? 60. Millistel lõikepinkidel on võimalik toorikutesse sooni töödelda? Universiaaltreipingil, freesil, 61. Milliseid töid on võimalik teostada ja milliseid lõikeriistu kasutatakse: · treipinkidel- treimisega on võimalik saada silindrilisi, koonilisi ja tasaseid ning keerukaid välis- ja sisepindu, samuti lõigata keeret. Lõikuriks kasutatakse treimisel põhiliselt treilõikurit (sisetreitera, astmetreitera, otstreitera, soone treitera, mahalõikamise treitera, kujutreitera).
N pindalast. Ristlõike kuju tähtsust ei oma. = [ ] A 25. Konstruktsiooni tugevuse varutegur. Selle suurus ja valikuprintsiibid. 30. Hooke'i seadus tõmbel. Piirpinge ja tegelike pinge vahelist suhet nimetatakse varuteguriks. Ebapiisav varutegur ei taga konstruktsiooni töökindlust, liigselt suur varutegur toob aga materjalide suurt kulu ja konstruktsiooni massi tõusu. Lõiget, mille jaoks varutegur on kõige väiksem, nimetatakse ohtlikuks lõikeks. Minimaalselt ajalikku varutegurit nimetatakse nõutavaks varuteguriks ning tähistatakse [S]. Nõutava varuteguri väärtus
intensiivsusega, mida mõõdetakse pinge kaudu: F = 0; M = 0 24. Deformatsioonide liigid (nende skeemid). Deformatsioonid liigitatakse elastseks ja plastseks. Deformatsioon-detaili kuju ja mõõtude muutus (koormuse mõjudes). Pikideformatsioon: Põikdeformatsioon: tõmme-; surve- Väändedeformatsioon: Paindedeformatsioon: Läbimõõdu suurenemine on pos 25. Konstruktsiooni tugevuse varutegur. Selle suurus ja valikuprintsiibid. Varutegur on oluline tehniline ja majanduslik tunnusarv, mis peab konstruktsioonile andma nii töökindluse kui ka ökonoomsuse. Varuteguri valikul arvestatakse tarindi vastavust, materjali kvaliteeti, koormuste määramise täpsust, arvutusskeemi täpsust ja teisi tegureid. Tavaliselt S=1,25-2,5. Konstruktsiooni tugevust võib pidada küllaldaseks , kui suvalises lõikes pinge ei R eH ületa lubatud väärtust: S
Kui võrrelda kultuure selle alusel, millised abieluvormid on lubatud, siis on kõige rohkem polügüünseid ühiskondi. Abikaasa valiku reeglid 1. Eksogaamia abikaasa valitakse väljastpoolt oma sugulaste gruppi. See printsiip hoiab ära intsesti e. verepilastuse. 2. Endogaamia abikaasa valitakse nende inimeste seast kes kuuluvad valijaga samasse üldisesse sotsiaalsesse gruppi (on samast rassist, rahvusest). Enamasti kehtivad mõlemad valikuprintsiibid sõltuvalt sellest, kui suurt gruppi me vaatleme. Elukoha valiku reeglid Kus uus abielupaar elama hakkab: 1. Patrilokaalne mehe sugulaste juurde 2. Matrilokaalne naise sugulaste juurde 3. Neolokaalne uude kohta, omaette Inimesed on võrreldes lähedaste loomaliikidega patrilokaalsemad Põlvnemisreeglid 1. Patrilineaarne põlvnemise arvestamine lapse sugulasteks loetakse ainult tema isa poolseid sugulasi 2. Matrilineaarne lapse sugulasteks loetakse ainult ema poolseid sugulasi
3 Hooldatavate poollooduslike koosluste pindala suurenemine tüpoloogilist esinduslikkust arvestaval moel Poollooduslikest kooslustest sõltuvate liikide säilimiseks ja niidualade sidususe parandamiseks tuleb suurendada hooldatavate PLK-de pindala vähemalt 45 000 hektarini nagu määratleb Looduskaitse arengukava. Koosluste kaupa on hooldamiseesmärgid toodud tabelis 2. Alad, mille taastamine on prioriteetne, on määratletud eksperttöörühmade poolt. Alade valikuprintsiibid olid järgmised: · Taastada ajaloolisele levikule võimalikult sarnane alade võrgustik. · Taastada alad, kus on säilinud võimalikult palju niidutüübile looduslikult omast taimestikku (näiteks loopealsete puhul ei ületa kadakate katvus 7580%). · Taastada alad, mis on hoolduses olevate niidukoosluste vahetus naabruses, nt hooldatud niitude kõrval paiknevad hooldamata niiduosad ning alad, mis on
annaabi.ee 
