4. Leian õhu lõppruumala peale kokkusurumist ja kolvi vabastamist V2= 15 cm3 5. Lõpprõhk süstlas P1= 137,5 kPa (mõõtes) 6. Arvutades: P0V1 = P1V2 P0V1/V2 = P1 P1 = 103400*0.00002/0.000015 = 137,8 kPa 7. Hõõrdejõud kolbi ja süstla vahel Fh=(P1-P0)S Fh=(137,8-103,4)*0.000314=10,6N 8. Fh otsese mõõtmise põhjal Fh=13N Järeldus: Tulemused võivad erineda, sest õhk imbub tihendist läbi. Hõõglambi valgusviljakuse määramine 1. Töövahendid: juhtmed, lamp, voltmeeter, ampermeeter, valgussensor, luksmeeter, reostaat, alaldi, lüliti. 2. Katse joonis: 3. Töö käik: a) Lambi andmed: Un = 6,3V In = 0,3 A b) Anname lambile nimipinge ja mõõdame voolutugevuse I = 0,25V c) Arvutame võimsuse P=UnI P=1,575W d) Mõõdame valgustiheduse E kaugusel r = 5cm = 0.05m
fotosfääri ja edasi kosmosesse. Päikese kogukiirgus on 3,825×1026 J/s. 5 2. VALGUSALLIKATE VÕRDLUS 2.1 Valgusallikate valgusviljakus Valgusviljakuseks nimetatakse valgusallika poolt kiiratavat valgusvoogu ühikulise toitevõimsuse kohta. SI-süsteemi mõõtühik on luumen vati kohta (lm/W). Valgusviljakus iseloomustab valgusallika efektiivsust inimsilmaga tajutava valguse produtseerimise mõttes. Valgusviljakuse kasutamine sellises valdkonnas on otstarbekam kui kasuteguri mõiste kasutamine. Näiteks hõõglambi kasutegur on ligi 100%, kuid valgusviljakus jääb tugevalt alla teiste valgusallikate omale, sest ainult u 4% kiirgusvõimsusest mahub nähtavasse diapasooni (enamus kiirgust on infrapunane). 2.2 Tabel: Valgusallikate valgusviljakused Hõõglamp 6-16 lm/W Päevavalguslamp 46-80 lm/W LED-lamp 80-140 lm/W
H = /S (8) Valgustatust mõõdetakse luksides (lx). Pinna valgustatus on 1 luks, kui 1 m2 suurusele pinnale jaotubühtlaselt valgusvoog 1 luumen. Otsese päikesekiirguse intensiivsus keskpäeval küünib 105 luksini, kirjutuslaua valgustatus lugemisel peab olema piirides 200-500 lx. Valgusviljakus on valgusallika või lambi valgusvoo ja tarbitava elektrilise võimsuse jagatis /P. Valgusviljakuse ühik on luumen vati kohta(lm/W). Valgusviljakus on valgusallikate hindamisel ja võrdlemisel tähtsaim näitaja. Lampide valgusviljakus küündib 200 lm/W, kuid bioluminestsensi puhul võib ulatuda kuni 500 lm/W. Valgusviljakuse teoreetiline piir on 683 lm/W, monokromaatilise valguse korral(=555nm) ja valge valgusega 250 lm/W. 40. Valguse olemus, spekter, kiirgus ja nähtavus. Valgus on nähtav kiirgusenergia, mis levib kiirusega ligikaudu 300 000km/s.
Loetelusid võib vormistada kahte moodi. Esimene variant: loetelu pealkiri on ilma koolonita ja algab taandrealt. Loetelus viimase esituse lõppu pannakse punkt. Kui on loetelus lühikesed sõnastused, siis on soovitav loetelu paigutada kahte tulpa, et lehekülje täituvus oleks täielik. Töö ülesanded 1) valgustustiheduse määramine 6) kordamisküsimustele vastamine. 2) valgustugevuse määramine 3) heleduse määramine 4) valgusviljakuse määramine 5) töö kokkuvõtte tegemine 20 Teine variant: loetelu pealkiri on kooloniga ja algab taandrealt. Loetelus iga sõna või lause lõppu pannakse semikoolon ja loetelu lõppu punkt. Töö ülesanded: 1) valgustustiheduse määramine; 2) valgustugevuse määramine; 3) heleduse määramine; 4) valgusviljakuse määramine; 5) töö kokkuvõtte tegemine; 6) kordamisküsimustele vastamine.
toitega avarii-väljapääsude märgistajatena. Hästi sobivad nad ka programmjuhtimisega valgusefektide loomiseks dekoratiiv- ja reklaamvalgustuses tänu juba toodetavatele valgustusplaatidele ja -lintidele. Tänu arendustöödele paljudes laborites paranevad LEDide efektiivsusnäitajad kiiresti. Näiteks Cree Xlamp LED-lambi valgusviljakus ulatub valge valguse korral juba tasemeni 85 lm/W. First Components on valmistanud LEDi, mis üksikuna kiirgab kuni 250 lm valgusviljakuse 100 lm/W juures. Hiljuti tehtud avastus näitab, et LED-valgustuses võivad avaneda veelgi suurepärasemad perspektiivid tänu nanotehnoloogiliste materjalide kaasamisele. Kuidas valida õige pirn? Energiaklassid jagunevad järgmiste protsentide alusel (energiatarve võrreldes nn. standardvalgustiga) A B C D E F G <18–25% <60% <80% <95% <110% <130% >130%
20. sajandi 70. aastateni kasutati Euroopas peamiselt suhteliselt madala viljakusega (ca 10lm/W) hõõglampe. Neil oli lühike tööiga 1000-2000 töötundi. Nende spekter erines tunduvalt päikesevalguse omast, olles nihutatud infrapunase kiirguse suunas. Nüüdisajal kasutatakse põhiliselt luminofoorlampe, eeskätt elavhõbelampe, kus elektrienergiat muundab kiirguseks elektrilahendus. Nad kindlustavad kitsa spektri tõttu hea nägemisteravuse, on suure valgusviljakuse (50-100 lm/W) ja pika tööeaga (kuni 25 000 töötundi). Käesoleval ajal on maailmas nende osatähtsus tehisvalgustuses üle 80%. Luminofoorlampide kasutamine kohtvalgustuses ja lambi pinna madalam heledus võrreldus hõõglampidega vähendavad läikimise ja pimestamise probleeme. Tavalistest hõõglampidest efektiivsemad on ka halogeenlambid, mille valgusviljakus on 2-3 korda kõrgem ja spekter parem. Üldvalgustuses on otstarbekad kuni 70 W võimsusega luminofoorlambid
annaabi.ee 
