töö tootlikkus ja töötajate tervis, toodete kvaliteet ning töö ohutus, siis on oluline, et valgustustingimused oleksid normikohased. Kuigi valgusele reageerib esmajoones nägemiselund, mõjutab see ka organismi. Silma töö on tihedalt seotud kesknärvisüsteemiga. Puudulik valgustus vähendab töövõimet ning tööohutust. Töö põhieesmärgiks on tutvuda klassiruumi ning teiste kooliruumide valgustustingimustega ja hinnata nende vastavust normidele. 2. Töövahendid: luksmeeter (seade TES 1332) 3. Töö käik: Esmalt mõõtsime klassi erinevate töökohtade valgustused luksmeetriga tehisvalgustuses: Tahvel 550 560 590 690 460 580 500 510 620 465 550 630 570 500 560 450 70
hiire kasutamisel on randmed otse. Istuge sirgelt ja lauale piisavalt lähedal, et te ei peaks hiirega töötamisel oma käsivart kaugele välja sirutama. Lükake klaviatuur kõrvale, kui te seda momendil ei vaja. -Toetage küünarvars lauale ja ärge pigistage hiirt liiga tugevasti. -Toetage sõrmed kergelt hiire klahvidele ja ärge vajutage klahvidele liiga tugevasti. EKRAANI VAATAMINE -Seadistage ekraani eredus ja kontrast selliseks, et see oleks sobiv ruumi valgustustingimustega. -Veenduge, et ekraani pind on puhas. -Kasutatava tarkvara puhul seadke teksti suurus selliseks, mida teil on kerge lugeda, kui te istute oma normaalses mugavas tööasendis. Valige värvid, mis oleksid silmale mugavad vaadata (vältige punast teksti sinisel tagapõhjal jms). -Sümbolid ekraanil peavad olema selged ja piisava teravusega ega tohi virvendada ega liikuda. Vajadusel kasutage arvutispetsialistide abi. SUNDASENDID JA PUHKEPAUSID
Istuge sirgelt ja lauale piisavalt lähedal, et te ei peaks hiirega töötamisel oma käsivart kaugele välja sirutama. Lükake klaviatuur kõrvale, kui te seda momendil ei vaja. Toetage küünarvars lauale ja ärge pigistage hiirt liiga tugevasti. Toetage sõrmed kergelt hiire klahvidele ja ärge vajutage klahvidele liiga tugevasti. 4. EKRAANI VAATAMINE Seadistage ekraani eredus ja kontrast selliseks, et see oleks sobiv ruumi valgustustingimustega. Veenduge, et ekraani pind on puhas. Kasutatava tarkvara puhul seadke teksti suurus selliseks, mida teil on kerge lugeda, kui te istute oma normaalses mugavas tööasendis. Valige värvid, mis oleksid silmale mugavad vaadata (vältige punast teksti sinisel tagapõhjal jms). Sümbolid ekraanil peavad olema selged ja piisava teravusega ega tohi virvendada ega liikuda. Vajadusel kasutage arvutispetsialistide abi. 5. SUNDASENDID JA PUHKEPAUSID
Püsivus st. Seda et tajuvate asjade omadused jäävad põhiliselt samaks ka väga erinevates vaatlustingimustes. nt esemete värv ja heledus näivad püsivatena kõige erinevamates vaatlustingimustes, va eredas või peaaegu puuduvas valguses. Objektide kuju on väga erinevate vaatenurkade alt vaadates püsiv ja äratuntav. Kohanemine tajusüsteemid kohanevad väliskeskkonna muutuvate tingimustega. Nt inimese kohanemine muutuva valgusenergia hulgaga. Kiiresti muutuvate valgustustingimustega kohanemiseks muutub silmaava (pupilli) suurus. Nt hämaras pupillid laienevad. Mälu Kirjelda lühimälu ja pikaajalist mälu. Lühimälu tajutud materjal püsib lühikest aega. Mõnest sekundist poole minutini. Lühimälu on piiratud. Seal püsib maksimaalselt 9-10 meeldejäävat ühikut. See kui kaua meil midagi lühimälus püsib, sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Känkimine Pikaajaline mälu iseloomustab ajaline kestus ja väga suur maht
Kõrvanibu vabalt Kõrvanibu kinnikasvanud Paremakäelisus vasakukäelisus Juuste kasvupiir V-kujuline Juuste kasvupiir sirge SOO GENEETIKA Erisoolisus elule omane tunnus, mis kujunes välja juba ainuraksetel. I soo määramine keskkonnaga. Sugu on määratud geenidega, mille avalduumist kontrollib mingi keskkonnategur. · Taimed: vähelistel käpaliste liikidel määratakse õite sugu valgustustingimustega kasvu ajal. Hea valgustatus -> emasõied ; halb valgustatud -> isasõied ; vahelduvad / keskmised valgustustingimused -> liitsugulised õied · Loomad: roomajad krokodillid. Soo määramine sõltub munade haudetemperatuurist. Pes valmistatakse kõdunevast taimemassist, mis eritab soojust. Mitmed variandid. 28C ... 32C emased, isased võrdselt. Madalamal temp-l ainult isased, soojemal ainult emased. Miks soo määramine keskkonnateguritega ei ole eriti levinud
silma optilise süsteemi tugevust ja pupilli suurust. Läätse tugevuse reguleerimine- akommodatsioon- toimub läätse kumeruse muutmise teel, mis sõltub selle elastsusest ja läätsekihnule mõjuvatest jõududest. Kui silma optiline süsteem on normaalne, nim seda emmetroopiaks ja sel puhul tekib võrkkestal lõpmata kaugel olevatest esemetest terav kujutis. Ümbritseva ruumi tugevasti erinevate valgustustingimustega kohanemist selgitab nägemise duplekssuse teooria. Võrkkestas on valguse suhtes erinevate absoluutlävedega sensorid: kepikesed ja kolvikesed. Kepikeste abil nähakse hämaras ja värvusi ei eristata, seda nim skotoopiliseks nägemiseks. Kepikesed sisaldavad nägemispurpurit e rodopsiini, mille punane värvus tuleneb sellest, et ta neelab tugevasti rohelist ja sinist valgust. Kolvikestega nähakse valges ja eristatakse värvusi, see on fotoopiline nägemine.
annaabi.ee 
