majanduslikud suhted ning asum ise peab omama järgmisi tunnuseid: kindlustused turg kohalik kohus ja vähemalt osaliselt autonoomne kohus kindlakujulise assotsiatsiooni vormi vähemalt osaline autonoomia ja autokefaalia (s.t. linnakodanike osalusel valitud võimuorganite valitsemine) Kaasaegsed pärimised (keskaegse) linna päritolu ja mõiste järele ulatuvad 18. sajandisse. Juhtroll kuulus siinkohal seisusliku ühiskonna raames tegutsenud valgustusfilosoofidele, kes tõstatasid oma töödes kodanike võrdsuse probleemi. Voltaire määratles linna kui vabade kodanike kogukonda. Ta väitis, et võideldes feodaalsenjööride mõjuvõimu vastu oli Prantsuse kuningas Louis VII juba 1137/38 kehtestanud linnade põhiõigused. Kuningas olevat selles aktis andnud vabadeks linnakodanikeks saanud elanikele õiguse ise valida linnavalitsuste ja kohtute liikmeid. A. Smith defineeris linna kui alalist turgu. Nendes kahes 18. sajandi määratluses
muutumatu mõistusega. Sellest kasvaski välja valgustusidee. Valgustusidee iseloomulikuks mälestusmärgiks on suur entsüklopeedia. Kultuurioptimism Valgustusfilosoofid arvasid, et inimkond teeks kohe suuri edusamme, kui ainult avardataks mõistust ja teadmisi. Mõistmatuse ja teadmatuse taandumine "valgustatud" inimkonna ees oli vaid ajaküsimus. Tagasi looduse juurde Juhtlauseks sai tagasipöördumine looduse juurde. Aga "loodus" tähendas valgustusfilosoofidele peaaegu sedasama, mis "mõistus", sest inimese mõistus on looduse poolt antud- vastupidiselt kirikule ja "tsivilisatsioonile". Osutati, et loodusrahvad olid tihti tervemad ja õnnelikumad kui eurooplased, kuna nad polnud tsiviliseeritud 20 Humaniseeritud kristlus Ka religioon oli vaja muuta looduslikuks. Religiooni pidi viima vastavusse inimese loomuliku mõistusega
ratsionaalne, hea või halb jne., vaid 'kuidas mingi konkreetne asi on saanud selleks, mis ta on'. Selles mõttes võib öelda, et iga asi on õigustatud omas ajas - viib sisse ajaloolise relativismi, mis metodoloogias osutus väga tähtsaks ja viljakaks. Herderi seisukohalt see, et maailma on jagatud erinevateks rahvusteks ja keelteks on mitte halb, mis vajab muutmist, vaid hea - vastandub valgustusfilosoofidele, kes pooldasid ühtset universaalset inimkonda. Kirjeldada John Berry 4 akulturaltsiooni strateegiat 1) Assimilatsioon Kujutab endast sarnaseks muutumise protsessi. Täielik sulandumine, väiksemad grupid sulanduvad suuremasse gruppi ; isik grupis ei pea enda identiteedi säilimist oluliseks Assmilatsiooni metafooriks on melting pot (nö sulatusahi). 2) Separatsioon erinevad grupid, kes peavadki eraldi ja erinevateks jääma, kontakti tekkimine pole eesmärgiks. Inimesed
.. Majandus allus riigi kontrollile · Oluline sõltumatus väliskaubandusest ja resursside tootmine s'javäele · Riigieelarve · Monopolide soosimine · Uusasustuse edendamine kuivendamise abil (300 000 Talupoega) · Näidistalud propageerisid mitmeväljasüsteemi ja kartulikasvatust Kus ei väljendunud valgustuse mõju ? · Majanduse- , ühiskonna- ja välispoliitika alal Friedrich II Suur ei olnud uuendusmeelne · Nendel aladel tootis pettumuse valgustusfilosoofidele! · Ei kõigutanud seisusliku ühiskonna struktuuri! · Tegevuse tulemus: piiratud revolutsioon ülevalt allapoole ! 18.saj valgustatud absolutism · Tekkis Prantsusmaal 18.saj. valgustusfilosoofia alusel · Leidis vatukaja väljaspool Prantsuse piire nn saksa maailmas: 1. Preisimaal Friedrich Suur, Autrias Joseph II ja mingil määral Maria Theresia, badenis jne. 2. Mujal: Venemaal Katarina II, Rootsis Gustav III Erinevus 17. saj. absolutismiga
peab omama järgmisi tunnuseid: 1. kindlustused 2. turg 3. kohalik kohus ja vähemalt osaliselt autonoomne kohus 4. kindlakujulise assotsiatsiooni vormi 5. vähemalt osaline autonoomia ja autokefaalia (s.t. linnakodanike osalusel valitud võimuorganite valitsemine) Kaasaegsed pärimised (keskaegse) linna päritolu ja mõiste järele ulatuvad 18. sajandisse. Juhtroll kuulus siinkohal seisusliku ühiskonna raames tegutsenud valgustusfilosoofidele, kes tõstatasid oma töödes kodanike võrdsuse probleemi. Voltaire määratles linna kui vabade kodanike kogukonda. Ta väitis, et võideldes feodaalsenjööride mõjuvõimu vastu oli Prantsuse kuningas Louis VII juba 1137/38 kehtestanud linnade põhiõigused. Kuningas olevat selles aktis andnud vabadeks linnakodanikeks saanud elanikele õiguse ise valida linnavalitsuste ja kohtute liikmeid. A. Smith defineeris linna kui alalist turgu. Nendes kahes 18