4. Valgustusajastu filosoofid arvasid, et filosoofilised küsimused saab lahendada samade meetoditega, millega loodusteadlased lahendasid oma küsimusi. Mina usun, et filosoofilistele küsimustele vastamisel on abi loodusteadustest, kuid samas ei ole need küsimused nii spetsiifilised. Võib öelda, et igaüks võib vastata filosoofilisele küsimusele erinevalt ja seda on tehtud ka läbi aegade erinevalt. 5. Antud teksti järgi seisneb filosoofia otstarve inimeste valgustamises. Iseenese teadvustamises ning vaimselt arenemises. Varjatud kategooriate eraldamine ning ka päevavalgele toomine. Lisaks veel mudelite, mille abil inimesed mõtlevad, lahti seletamine. Välja tuua mõningad vastuolud ning üleüldiselt seletada ja selgemaks teha peitmudelid. Peitmudelid, mis peituvad meie filosoofilises tegevuses.
4. Valgustusajastu filosoofid arvasid, et filosoofilised küsimused saab lahendada samade meetoditega, millega loodusteadlased lahendasid oma küsimusi. Mina usun, et filosoofilistele küsimustele vastamisel on abi loodusteadustest, kuid samas ei ole need küsimused nii spetsiifilised. Võib öelda, et igaüks võib vastata filosoofilisele küsimusele erinevalt ja seda on tehtud ka läbi aegade erinevalt. 5. Antud teksti järgi seisneb filosoofia otstarve inimeste valgustamises. Iseenese teadvustamises ning vaimselt arenemises. Varjatud kategooriate eraldamine ning ka päevavalgele toomine. Lisaks veel mudelite, mille abil inimesed mõtlevad, lahti seletamine. Välja tuua mõningad vastuolud ning üleüldiselt seletada ja selgemaks teha peitmudelid. Peitmudelid, mis peituvad meie filosoofilises tegevuses.
1739.- koolikohustuse algus- kõik 7-12 aastase lapsed pidid koolis käima või lugema õppima.1765.- koolipatent(toetas G.von Browne)- Igas suuremas mõisas pidi olema kool(hiljema olid need valla-e.külakoolid).1739.- esimene eestikeelne piibel(tõlkis A. Thor Helle), hakkasid ilmuma ka rahvakalendrid. 18. Saj. Võistlesid luteri kirikus 2 suundumust:pietism(nõudsid, et usutõdesid tuleb mõista sügavamalt) ja ratsionalism(põhirõhk oli talurahva valgustamises).Talurahvast raputas vennastekogususte liikumine.1739.-usuline ärkamine(talupojad rajasid ise kogudusi ja ehitasid palvemaju).1743 need kogudused keelati.Barokk-Kadrioru loss(Michetti), kirikud Pärnus.Klassitsism-Tartu kivisild, mõisad.Vabakslaskmine(19. Saj.)-1801 tuli võimule AleksanderI, kes oli liberaalsete vaadetega. 1802 võeti Eestimaal vastu talurahvaseadus"Iggaüks" ja 1804 ka Liivimaal( loodi vallakohtud, Talupoegadel õigus oma talu pärandada ja normeeriti koormisi
hindab ausalt oma vaimset seisukorda ja valib rohud,mis sellele kõige enam vastavad. Psühhiaatrid usuvad, et foobiliste patsientide puhul on eneseuurimisel ja eneseabistamisel suur väärtus. Värviteraapia tavameditsiin nõustub, et värvidel on inimestele teatud mõju, eriti mõtlemisele ja psüühilisele enesetundele. On teada, et inimesed reageerivad värvilise valguse erinevatele lainepikkustele, ka pimedad. Ravi seisneb keha valgustamises värvilise valgusega, sobivad värvid määrab terapeut. Ravi eesmärgiks on vigase aura loomuliku tasakaalu taastamine. See on mahe ravi, mis võib aidata ka foobia all kannatavaid inimesi, eriti neid, kelle hirmutekitajaks on värvid( kromofoobia). 12 Kasutatud kirjandus: · ,,Haiguslikud hirmud" Urve Liivamägi 2000 · ,,Tuntud ja tundmatud foobiad" Richard Waters 2004 13
inimeste heaolu, toomata kellelegi kahju. Eriti tõstab ta esile "tarkus on kasulikum kui meeletus, nõnda nagu valgus on trükikunsti ja kompassi leiutamist ning püssirohu kasutuselevõttu. pimedusest kasulikum! Targal on silmad peas, aga alp käib Need olid suured edusammud inimeste vaimses valgustamises, pimeduses!" (Kg 2, 1314.) meresõitudes ja sõjaasjanduses. Jääb arusaamatuks, kuidas sai Bacon väita, et leiutised (muuseas ka püssirohu kasutuselevõtt) ei 3 Allikas: Indrek Meos. Uusaja filosoofia. Tallinn, 2000
Balti-Saksa seltsid- lugemisklubid, vestlusklubid jne. Aga ka heategevuslikud seltsid. Palju oli ka lauluseltse. Eesti põllumaj seltsid (Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet) pidasid loenguid, messe ja näitusi, tutvustasid uusi väetamisviise ja masinaid. Hakatakse propageerima maaparandust. 1902 loodakse Laenu-Hoiu ühistu, sealt võeti ka kamba peale laenu nt mingi masina ostuks. ÕES sai alguse vestlusringist 1838 ja mängis suurt rolli valgustamises Tallinna ärkamine – Konstantin Päts ja Teataja, poleemika Postimehega, 1901. aastal hakkas Tallinnas ilmuma päevaleht "Teataja", mida toimetas Konstantin Päts. Leht kirjutas majanduslikust ja poliitilisest võitlusest ja oli "Postimehest" majanduslikus mõttes palju radikaalsem, selle lähikonnas oli ka mitmeid sotsiaaldemokraate. Seetõttu puhkes kahe ajalehe vahel sulesõda, mis siiski väga teravaks ei läinud. Pooldati vabariiki ja mõisnike maaomandi vähendamist
annaabi.ee 
