pilukatikut. Keskkatik asub objektiivi läätsede vahel või taga. Pilukatik asub vahetult filmi ees. Fotoalased mõisted Autoportree - foto, mille inimene on teinud iseenesest, kasutatakse aegvõtet. Kuid võib teha ka peegli abil Camera Obscura - valgustihe kamber, mille ühes seinas on väike ümmargune ava. Kui ava ees paikneb mingi valgust kiirgav või peegeldav ese, siis tekib ava vastas olevale seinale selle ümberpööratud kujutis. Diafragma - objektiivi läbivate valguskiirekimpude ristlõiget ahendav seadis, millega saab vähendada filmi valgustatust säritamisel ja suurendada teravussügavust. Diapositiiv - slaid- läbipaistval värvuseta põhimikul olev positiivkujutis vastu valgust vaatamiseks või ekraanile näitamiseks Diaprojektor- projektsiooniaparaat, millega näidatakse slaide. Fookuskaugus - optikasüsteemi peapunkti ja fookuse vaheline kaugus. Fotoemulsioon - koosneb zelatiinist ja selles ühtlaselt jaotunud hõbehalogeenide kristallidest.
Säritust väjendatakse kas valgussuuruste ühikutes või energiaühikutes, rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI) vastavalt kas lukssekundites (lx*s) või dzaulsekundites ruutmeetri kohta (J*s/m²). Särituse mõistet on mugav tarvitada siis, kui optline kiirgus mõjub ainele teatava aja jooksul, nagu nt. fotograafias ja fotobioloogia. 16 11. Diafragma ja säritusaeg Diafragma on objektiivi läbivate valguskiirekimpude ristlõiget ahendav seadis. Diafragmaga saab vähendada fotomaterjali valgustatust säritamisel ja suurendada teravussügavust. Ta kujutab endast hariliku objektiivi sisse paigutatud valgustihedat tõket. Kasutatavaim on iirisdiafragmad, mille valgusava moodustavad liikuva kroonrõngaga seostatud sirbikujulised lamellid. Kroonrõnga pöördumisel lähevad lamellid sujuvalt kas kokku või laiali ja vastavalt sellele kas avardavad või ahendavad valgusava.
- Objektiivi teravustatud kaugus Mida väiksem on ava, seda suurem on teravussügavus. Mida pikem on objektiivi fookuskaugus, seda väiksem on teravussügavus. Seega laiobjektiiviga pildistased on teravus suurem ja teleobjektiiviga väiksem. Mida lähemale teravustada, seda väiksem teravussügavus. Meeles tuleb pidada, et lähivõtteid tehes on teravussügavus väga väike. 7.4 Diafragma Diafragma on objektiivi läbivate valguskiirekimpude ristlõiget ühendav metalllehtedest seadis, millega saab vähendada filmi valgustatust säritamisel ja suurendada teravussügavust. 14 7.5 Bajonett - Pr k tääk. Bajoneti abil kinnitatakse objektiiv kaamera kere külge. Erinevate tootjate kaameratel on need erinevad. 8. Ekspositsioon Ekspositsioon ehk säritus on vajalik valgusenergia hulk, mis on nõutud konkreetse
sulgemiseks on vajalik teatav aeg. Sellepärast kasutatakse absoluutse ja efektiivse säriaja mõisteid. Absoluutne säriaeg on ajavahemik, mille jooksul valgustundlik kiht saab samasuguse särituse kui absoluutse säriaja puhul, kuid eeldusel, et valguskiirte juurdepääsu fotomaterjalile saab avada ja sulgeda silmapilkselt. Efektiivne säriaeg on alati lühem kui absoluutne säriaeg; nende omavahelist suhet nimetatakse katiku optiliseks teguriks. Diafragma on objektiivi läbivate valguskiirekimpude ristlõiget ahendav seadis. Diafragmaga saab vähendada fotomaterjali valgustatust säritamisel ja suurendada teravussügavust. Ta kujutab endast harilikult objektiivi sisse paigutatud valgustihedat tõket. Kasutatavaim on iirisdiafragma, mille valgusava moodustavad liikuva kroonrõngaga seostatud sirbikujulised lamellid sujuvalt kas kokku või laiali ja vastavalt sellele kas avardavad või ahendavad valgusava.
Eksponomeeter mõõdab seda konkreetset valguse hulk konkreetsetes tingimustes. Eksponomeeter mõõdab langevat valgust - (objekti juures suuname kaamera poole) üldvalgus ja punktvalgus (peegeldav valgus, suuname objekti poole, pole täpne). Inimese silm kõige täpsem 1/1000, fotofilm 1/200, paber 1/50 tekivad kaod. Väiksema tundlikkusega annab edasi paremini toone, suuremaga on kontrastsem. 100 v 200 ASA on kõige paremad. 16. Diafragma Diafragma on objektiivi läbivate valguskiirekimpude ristlõiget ahendav seadis. Diafragmaga saab vähendada fotomaterjali valgustatust säritamisel ja suurendada teravussügavust. Ta kujutab endast harilikult objektiivi sisse paigutatud valgustihedat tõket. Kasutatavaim on iirisdiafragma, mille valgusava moodustavad liikuva kroonrõngaga seostatud sirbikujulised lamellid sujuv alt kas kokku või laiali ja vastavalt sellele kas avardavad või ahendavad valgusava.
annaabi.ee 
