4. Järelkasvu areng puistu all. Valgusnõudlikel liikidel võib küll metsa all tekkida arvukalt tõusmeid, kuid valguse puudusel hukkuvad need kiiresti. Varjutaluvate liikide järelkasv peab vastu pikka aega. Valgusnõudlikus oleneb veel paljudest teistest tingimustest. Nt h. saar talub 10-15 eluaastani tugevat varju, keskealisena on ta aga tüüpiline valgusnõudlik liik. Suurim on valgusnõudlikkus viljakandvuse ajal: enam valgustatud puud kannavad rohkem vilju. Valgusetingimusi metsass iseloomustab kõige paremini järelkasvu, alusmetsa ja –taimestiku esinemine ja kasv. Väga tiheda puistu ja vähese valguse tõttu võib alustaimestik üldse puududa. Varjutaluvatel liikidel pidurdub tugeva vaju korral ladvakasv, külgokste kasv ületab ladvakasvu ja moodustub nn. vihmavarjutaoline võra, miskasutab efektiivsemaltvähest valgust. Liiga suure valguse hulga korral hakkavad kasvama kõrrelised, maapind kamardub.
Varjutaluvate liikide järelkasv peamiselt lehtpuudel - tammel, saarel, jalakal, nn. plusspuudeks. peab vastu pikka aega. Valgusnõudlikkus oleneb haaval. Lõhed võivad olla üsna sügavad ja ehkki II klass- valitsevad, tugeva kasvuga puud, mille peale liigi ka veel puu vanusest, kasvukohast jt. puu moodustab haavakoe tüvi ja võra on hästi arenenud. Enamasti teguritest. Valgusetingimusi metsas iseloomustab (kalluse) nende kinnikasvatamiseks, võivad nad moodustab nende puude kõrgus kuni 90% I Krafti kõige paremini järelkasvu, alusmetsa ja järgmisel aastal uuesti tekkida. Lõhed osutuvad klassi puude tagavarast. taimestiku esinemine ja kasv. Varjutaluvatel sageli ka seenhaiguste nakkuskoldeks. Moodustavad 40 - 45% puistu koosseisust
sarnased, kuid on ka erinevusi. Valgusnõudlikkus oleneb peale liigi ka veel puu vanusest, kasvukohast jt teguritest. Näiteks h. saar talub 10-15 eluaastani tugevat varju, keskealisena on ta aga tüüpiline valgusnõudlik liik. Suurim on valgusnõudlikkus viljakandvuse ajal: enam valgustatud puud kannavad rohkem vilju. Valgusetingimusi metsas iseloomustab kõige paremini järelkasvu, alusmetsa ja -taimestiku esinemine ja kasv. Väga tiheda puistu ja vähese valguse tõttu võib alustaimestik üldse puududa (nt väga tihedad noored kuusikud). Varjutaluvatel liikidel (kuusk, nulg) pidurdub tugeva varju korral ladvakasv, külgokste kasv ületab ladvakasvu ja moodustub nn. vihmavarjutaoline võra,
Varjutaluvate liikide järelkasv peab vastu pikka aega. Puuliikide valgusnõudlikkuse skaalasid on antud paljude teadlaste poolt ja üldjoontes on nad sarnased, kuid on ka erinevusi. Valgusnõudlikkus oleneb peale liigi ka veel puu vanusest, kasvukohast jt. teguritest. Näiteks h. saar kannatab 10-15 eluaastani tugevat varju, keskealisena on ta aga tüüpiline valgusnõudlik liik. Suurim on valgusnõudlikkus viljakandvuse ajal: enam valgustatud puud kannavad rohkem vilju. Valgusetingimusi metsas iseloomustab kõige paremini järelkasvu, alusmetsa ja -taimestiku esinemine ja kasv. Varjutaluvatel liikidel (kuusk, nulg) pidurdub tugeva varju korral ladvakasv, külgokste kasv ületab ladvakasvu ja moodustub nn. vihmavarjutaoline võra, mis kasutab ratsionaalselt vähest valgust. Järsul valgustingimuste muutusel need taimed sageli hukkuvad. Varjuokkad ei kujune ümber valgusokasteks. Mõõduka valguse korral on metsavarise ja -kõdu lagunemine mikroorganismide
I ja II klassi puudel on varjulehed võra sees ja alumises osas, III klassi puudel on ainult poolvarju- ja varjulehed. Liitunud puistus järelkasvul on sageli ainult varjulehed, mis ei suuda toota küllaldaselt orgaanilist ainet iseenda tarvis. Valguse koostis oleneb võrade liitusest. Mida tihedam on puistu, seda enam muutub valguse koostis: hajuvalguses suureneb roheliste ja siniste kiirte osakaal. Kohtades, kus valitseb otsevalgus, valguse koostis metsas oluliselt ei muutu. Valgusetingimusi metsas iseloomustab kõige paremini järelkasvu, alusmetsa ja -taimestiku esinemine ja kasv. Varjutaluvatel liikidel (kuusk, nulg) pidurdub tugeva varju korral ladvakasv, külgokste kasv ületab ladvakasvu ja moodustub nn. vihmavarjutaoline võra, mis kasutab ratsionaalselt vähest valgust. Järsul valgustingimuste muutusel need taimed sageli hukkuvad. Varjuokkad ei kujune ümber valgusokasteks. Alustaimestik koosneb varjutaluvatest liikidest, mis peale lageraiet tavaliselt hävivad.