hõõglambil, sest erinevalt hõõglambist ei lähe enamus energiast soojuse tootmiseks. Valgusdioodide puhul tuleb jälgida, et pärivool ei kasvaks lubatust suuremaks, sest see rikuks pn-siirde (soojusläbilöök). Valgusdiood ei talu kõrget vastupinget ning mõni valgusdiood talub vastupinget ainult 5 V. Seega tuleb hoolikalt jälgida polaarsust, et valgusdioodi mitte rikkuda. Läbilöögi vältimiseks on otstarbekas ühendada valgusdioodiga vastuparalleelselt ränidioodid. Valgusdioodindikaatorid (LED-display) on valgusdioodide baasil valmistatavad maatriks- või segmentelemendid, mis võimaldavad nähtavaks teha sümboleid (tähti, numbreid või muid märke), mida nimetatakse tärkideks. Nähtavaks tehtavate tärkide kujundamiseks kasutatakse helenduvaid triip- või punktelemente, millest igaüks kujutab endast üht valgusdioodi. Sõltuvalt indikaatori tüübist kasutatakse 7 kuni 35 elementi ehk segmenti. Indikaatorite juhtimiseks kasutatakse selleks ettenähtud integraalskeemidena
3. Lülitidioodid (Switching Diode).............................................................................................................................12 2.4. Stabilitronid ja stabistorid (Zener Diode)...............................................................................................................12 2.7. Valgusdiood (Light Emitting Diode)......................................................................................................................14 2.8. Valgusdioodindikaatorid (LED-display)................................................................................................................ 15 2.9. Dioodide tähistamine ..............................................................................................................................................16 3. TOITESEADMED.........................................................................................................................................................17 3.1
Nende lineaarset sõltuvust kasutatakse optronites. Eritüüpi valgusdioodid võivad olla konstruktiivselt erinevalt kujundatud. Mini- maalne töövool on tavaliselt 2...5 mA, suurim lubatav vool ei ületa tavaliselt 30 mA. Valmistatakse ka mitmevärvilise kiirgusega valgusdioode, kus ühisesse kesta on paigutatud kaks või enam erineva kiirgusvärviga dioodi. Sellise dioodi kiirguse värvus sõltub sellest, millise anoodiga vooluallikas ühendatakse. 10.2. Valgusdioodindikaatorid Valgusdioodindikaatorid (LED-display) on valgusdioodide baasil valmistatavad maatriks- või segmentelemendid, mis võimaldavad nähtavaks teha sümboleid (tähti, numbreid või muid märke), mida nimetatakse tärkideks. Nähtavaks tehtavate tärkide kujundamiseks kasutatakse helenduvaid triip- või punktelemente, millest igaüks kujutab endast üht valgusdioodi. Sõltuvalt indikaatori tüübist kasutatakse 7 kuni 35 elementi ehk segmenti. Joonisel 10.2. on näidatud tärkide kujunemine seitsme segmendiga indikaatoris
töövool on tavaliselt 2...5 mA, suurim lubatav vool ei ületa tavaliselt 30 mA. Valmistatakse ka mitmevärvilise kiirgusega valgusdioode, kus ühisesse kesta on paigutatud kaks või enam erineva kiirgusvärviga dioodi. Sellise dioodi kiirguse värvus sõltub sellest, millise anoodiga vooluallikas ühendatakse. Lähitulevikus hakatakse valgusdioode laialdaselt kasutama valgustuseks ,kuna nende valgusandlikkus (kasutegur) on hõõglampidest kuus korda suurem. 2.8. Valgusdioodindikaatorid (LED-display) 18 Valgusdioodindikaatorid on valgusdioodide baasil valmistatavad maatriks- või segmentelemendid, mis võimaldavad nähtavaks teha sümboleid (tähti, numbreid või muid märke), mida nimetatakse tärkideks. Nähtavaks tehtavate tärkide kujundamiseks kasutatakse helenduvaid triip- või punktelemente, millest igaüks kujutab endast üht valgusdioodi. Sõltuvalt indikaatori tüübist kasutatakse 7 kuni 35 elementi ehk segmenti. Joonisel 2.7
Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab signaali vastavasse väljundisse. Dekoodri ülesanneteks on muundada kahendkoodis arv niisuguseks koodiks, millega saab aktiveerida nõutava mälupesa, juhtida number- või tähtindikaatorit, tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale jne. Kuna dekoodri väljundisse ühendatavad seadmed on erinevad, siis kasutatakse nende juhtimiseks ka erinevaid dekoodreid. Näiteks on indikaatoritest levinumad 7-segmendilised vedelkristall- ja valgusdioodindikaatorid ning 10 numbrilised huumlahendusindikaatorid. Seitsme segmendilise indikaatori dekoodril on reeglina 4 sisendit ning 7 väljundit, kümnenumbrilisel aga 4 sisendit ja 10 väljundit. Üldjuhul on dekoodril nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2n. Dekoodreid koostatakse peamiselt OR loogika elementidest.
Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab siganaali vastavasse väljundisse. Dekoodri ülesanneteks on muundada kahendkoodis arv niisuguseks koodiks, millega saab aktiveerida nõutava mälupesa, juhtida number- või tähtindikaatorit, tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale jne. Kuna dekoodri väljundisse ühendatavad seadmed on erinevad, siis kasutatakse nende juhtimiseks ka erinevaid dekoodreid. Näiteks on indikaatoritest levinumad 7-segmendilised vedelkristall- ja valgusdioodindikaatorid ning 10-numbrilised huumlahendusindikaatorid. Seitsmesegmendilise indikaatori dekoodril on reeglina 4 sisendit ning 7 väljundit, kümnenumbrilisel aga 4 sisendit ja 10 väljundit. Üldjuhul on dekoodril nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2n. Dekoodreid koostatakse peamiselt NING-elementidest. Suure sisendite arvu korral kasutatakse dekodeerimiseks nn kaskaadlülitust, kus
Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab signaali vastavasse väljundisse. Dekoodri ülesanneteks on muundada kahendkoodis arv niisuguseks koodiks, millega saab aktiveerida nõutava mälupesa, juhtida number- või tähtindikaatorit, tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale jne. Kuna dekoodri väljundisse ühendatavad seadmed on erinevad, siis kasutatakse nende juhtimiseks ka erinevaid dekoodreid. Näiteks on indikaatoritest levinumad 7-segmendilised vedelkristall- ja valgusdioodindikaatorid ning 10 numbrilised huumlahendusindikaatorid. Seitsme segmendilise indikaatori dekoodril on reeglina 4 sisendit ning 7 väljundit, kümnenumbrilisel aga 4 sisendit ja 10 väljundit. Üldjuhul on dekoodril nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2n. Dekoodreid koostatakse peamiselt OR loogika elementidest. Suure sisendite arvu korral kasutatakse dekodeerimiseks kaskaadlülitust, kus esimese astme dekooder
väljundisse (joonis 1.19). Dekoodri ülesanneteks on muundada kahendkoodis arv niisuguseks koodiks, millega saab aktiveerida nõutava mälupesa, juhtida number- või tähtindikaatorit (joonis 1.20 ja 1.21), tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale jne. Kuna dekoodri väljundisse ühendatavad seadmed on erinevad, siis kasutatakse nende juhtimiseks ka erinevaid dekoodreid. Näiteks on indikaatoritest levinumad 7-segmendilised vedelkristall- ja valgusdioodindikaatorid ning 10-numbrilised huumlahendusindikaatorid. Seitsmesegmendilise indikaatori dekoodril on reeglina 4 sisendit ning 7 väljundit, kümnenumbrilisel aga 4 sisendit ja 10 väljundit. Üldjuhul on dekoodril nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2n. Dekoodreid koostatakse peamiselt NING-elementidest. a) b)
annaabi.ee 
