saadava valgu puhul. 1985.aasta uurimistulemuste alusel on loomse toidu faktor vajalik taimse valgu paremaks omastamiseks (Rein Jalak, Peeter Lusmägi 2010:152). Spordiga tegelejale sobivad rasvavabad ja valgurikkad toiduained: · Kohupiim (mage), piim( madala rasvaprotsendiga), rasvavene juust (alla 30%) · Tursk, lest, tuunikala, heeringas, forell · Linnuliha · Loomaliha, lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba) · Munavalge · Leib, teraviljahelbed · Riis · Valgukontsentraadid (Rein Jalak 2006:127) Süsivesikud on tervisesportlasele parim energiaallikas Süsivesikud on organism ühed Tähtsamad energiallikad, tervisliku toitumise puhul peaks süsivesikute osa kogu energiahulgast moodustama 55-60 %, rasvad 25-30% ja valgud 10-15 protsenti. Lisaks peab spordiga tegeleja toit olema ka kiudaineterikas, neid peaks päevases menüüs olema 25-30 grammi. Organismi glükogeeni depoode täitmiseks on sobivad nii tärklis kui suhkur, kuid suurema osa
valgu omastatavus. Spordiga tegelejale sobivad rasvavabad ja valgurikkad toiduained: · Kohupiim (mage), piim (madala rasvaprotsendiga), rasvavene juust (alla 30 %) · Tursk, lest, tuunikala, heeringas, forell, · Linnuliha · Loomaliha, lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba) · Munavalge · Kaunvili - herned, oad, sojaoad · Leib, teraviljahelbed · Riis · Valgukontsentraadid, aminohapped jne. Vitamiinid ja mineraalained Vitamiinid ei ole organismi energiaallikad, nagu ei ole ka mineraalained. Kuid vitamiinidel on organismis väga suur tähtsus ja nad on tervisesportlasele väga olulised. Vitamiinid on kõigi organismide eluks vajalikud, nad võtavad osa rakkude ja organismi ainevahetuse reguleerimisest · vitamiinid on eluks hädavajalikud · nende kestev vaegus on organismile kahjulik · vitamiinidel ei ole energeetilist tähtsust
valgu omastatavus. Spordiga tegelejale sobivad rasvavabad ja valgurikkad toiduained: · Kohupiim (mage), piim (madala rasvaprotsendiga), rasvavene juust (alla 30 %) · Tursk, lest, tuunikala, heeringas, forell, · Linnuliha · Loomaliha, lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba) · Munavalge · Kaunvili - herned, oad, sojaoad · Leib, teraviljahelbed · Riis · Valgukontsentraadid, aminohapped jne. Vitamiinid ja mineraalained Vitamiinid ei ole organismi energiaallikad, nagu ei ole ka mineraalained. Kuid vitamiinidel on organismis väga suur tähtsus ja nad on tervisesportlasele väga olulised. Vitamiinid on kõigi organismide eluks vajalikud, nad võtavad osa rakkude ja organismi ainevahetuse reguleerimisest · vitamiinid on eluks hädavajalikud · nende kestev vaegus on organismile kahjulik · vitamiinidel ei ole energeetilist tähtsust
toitaineid ning ka üks vitamiin ei saa asendada teist vitamiini. Vitamiinid ei ole rakkude ehituskomponendid. · Vitamiinid on RAVIMID. Inimorganismis olevatest varudest jätkub enamike vitamiinide puhul 4-40 ööpäevaks ja seetõttu on vajalik nende pidev saamine seedekulgla kaudu (toiduga). See tagab nii nende reservide säilimise kui ka nende baasil moodustuvate koensüümide sünteesi vajalikus hulgas. Teise suure grupi moodustavad valgukontsentraadid. Nad võivad olla valgupulbrid/tabletid või siis aminohapete kompleksid. Teatavasti koosnevad valgud aminohapetest. Aminohapped võib jagada kahte rühma: asendamatud ja asendatavad. Asendamatud on need aminohapped, mida organism ei suuda ise sünteesida ning peab kindlasti toiduga saama. Organismil ei ole valgu varusid selles mõttes nagu on süsivesikute varud, glükogeeni näol lihases ja maksas, ning rasva varud. Kõik valgud organismis on funktsionaalsed nad on kas raku struktuuride
korral langeb aga valgu omastatavus. Spordiga tegelejale sobivad rasvavabad ja valgurikkad toiduained: · Kohupiim (mage), piim (madala rasvaprotsendiga), rasvavene juust (alla 30 %) · Tursk, lest, tuunikala, heeringas, forell, · Linnuliha · Loomaliha, lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba) · Munavalge · Kaunvili - herned, oad, sojaoad · Leib, teraviljahelbed · Riis · Valgukontsentraadid, aminohapped jne. 9 Tervisesportlase treening Vitamiinid ja mineraalained Vitamiinid ei ole organismi energiaallikad, nagu ei ole ka mineraalained. Kuid vitamiinidel on organismis väga suur tähtsus ja nad on tervisesportlasele väga olulised. Vitamiinid on
Kaotatud vedeliku ja elektrolüüte mitte asendades võivad tekkida lihaste krambid, peavalu ja kehatemperatuuri tõus. NB! spordijoogid imenduvad kiiremini kui vesi ja ei jäta loksuva kõhu tunnet. Tavatreeningusse sobib toasoe kergelt gaseeritud vesi, raskema soorituse jaoks aga spordijoogid. Toidulisandid ja sport Korraliku toitumise korral pole sportlastel tavaliselt vaja võtta toidulisandeid. Enamkasutatavad toidulisandid on vitamiinide preparaadid ja valgukontsentraadid. Taimetoitlus Taimetoitlus ehk vegetaarlus ehk vegetarism on toitumisviis, mille puhul inimesed tarvitavad ainult või peamiselt taimseid toiduaineid. Miks hakatakse taimetoitlaseks? Majanduslikud odavam, paremini kättesaadav Tervislikud taimse toidu suurendamine menüüs on tervisele soodne Toiteväärtuse arvestamine kalorivaene, annab kiiresti küllastustunde Looduslikud oleneb kliimavööndist, põlumajanduse arengust, elustiilist
Kiirusjõualad 1,5 1,7 g/kg Jõualad 1,5 2,0 g/kg · 100 kg kehakaalu korral - 150 200 g/päevas Spordiga tegelejale rasvavabad ja valgurikkad toiduained · Kohupiim (mage), piim (madal rasva%), rasvavaene juust (alla 30 %) · Tursk, lest, tuunikala · Linnuliha · Loomaliha,lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba) · Munavalge · Kaunvili · Leib, teraviljahelbed · Riis · Valgukontsentraadid, aminohapped jne. RASVAD · Organismi suurim energiaallikas, mida jätkub lõpmatult · 1g rasvu annab 9 kalorit energiat · TÄHTSUS o Energeetiline varuaine, energiat üle 2x rohkem kui süsivesikutes ja valkudes o Sisaldavad rasvaslahustuvaid vitamiine A, D, E, K o Ajukoe talitlus, rakumembraanid jm. Rasvade lõhustumisel tekivad rasvhapped · Küllastatud rasvhapped, mis esinevad peamiselt loomsetes rasvades
annaabi.ee 
