mõõdukalt jahe ka kuumadel suvekuudel. Leppadega tihedalt palistatud kallaste alla on vool uhtunud arvukalt õõnsusi. Jões leidub ka palju maha langenud ja kobraste poolt langetatud puid.(Eesti Loodus).Suurimad lisajõed on 11km pikkune Idaoja ja 6k pikkune Luhasoo oja. (kaitsekorralduskava) Peeda jõgi ja selle lisaoja kuuluvad ka hoiuala hulka, mille kaitsmiseks on loodud mitmeid eeskirju. Jõe karakteristikud Jõgi on 19 km pikk ja 100 ruutkilomeetrise valglaga. Peeda jõe suhteline lang on 4m/km, mis ületab isegi Mustoja langu(3,53m/km) . Väikseim vooluhulk, mis mõõdeti 27.juulil 1992 oli 0,014m3/s, suurim vooluhulk 8. augustil aastal 1986 aga 3,8m3/s. (A.Järvet) Peeda jõel asus enne II Maailmasõda neli paisjärve, millest on praeguseks alles jäänud Peeda ja Suure- Kambja paisjärv. Jõe vesi on aasta 1992 andmete järgi ülemjooksul eutroofne ja alamjooksul mesotroofne. Fekaalset reostust pole leitud.(kaitsekorralduskava)
kunagi murdnud läbi naaberkünkaid ühendavatest sadulatest, on lühikestel lõikudel kujunenud sälk- või moldorud, kus voolusängi lang on suurem ja vool kiirem. Vooluveekogud on kohanenud nii liustikutekkelise pinnamoe kui vanade orgudega. Otepää valla vooluveestiku teljeks on Väike Emajõgi, mis on ka Eesti keskmise suurusega jõgi. Kuid seal paikneb üksnes jõe ülemjooks. Ülejäänud jõed, ojad ja kraavid on Väikesest Emajõest veelgi väiksemad ning väikese valglaga ja veevaesed, kuid suhteliselt suure põhjaveelise toitumise tõttu ei jää Elva jõgi ega Voki oja kuivaks ka väga veevaesel perioodil. Allikad Otepää territooriumil suurema tootlikkusega allikad puuduvad, kuid väikesi ja ajutisi allikaid on väga palju. Allikaid esineb põhiliselt küngaste jalamil ning jõgede ja ojade orgudes ning suuremate mineraalsest materjalist kallastega järvede veepiiri lähedal. Seal väljuvad põhjaveed on koondunud samuti küngaste jalami lähikonda
seda muret ei ole.Esialgne tasuvusuuring näitas, et projekt tasub ennast ära kuni 10. aastaga. Maksumuseks on hinnatud umbes 360 miljonit krooni. Veestik 5 Kogu Pakri poolsaare valgla pindala on 34,87 km 2. Pakri poolsaar on mandrist "ära lõigatud" Pakri lahte suubuva Vasalemma jõe, Klooga järvede ja Tuulna ojaga, mis suubub Lahepere lahte. Pinnavee vooluvõrgu moodustavad lühikesed 1-2 km pikkused ja väikese valglaga (pindala 1-3 km 2) ojad ja kraavid. Vetevõrgu tihedus on väike-0,2-6,0 km/km2 (Eestis keskmiselt 7,2 km/km2). Vetevõrgu väike tihedus on tingitud poosaare aluspõhja ülemist osa moodustavate karbonaat – kivimite tugevast karstumisest ja lõhestumisest. Sademeteveed infiltreeruvad seal kiiresti põhjavette. Sellele on kaasa aidanud ka inimene karjääride rajamisega, pinnakatte eemaldamisega aluspõhjalt, kaevikute ja mitmesuguste kaevete tegemisega
tasasemaks, vesi ei saa siis ära voolata, samal ajal võib juhtuda ka see, et ülemjooksul tulvab vett peale ja nt alamjooks on veel jääs 17. Miks on suurtel Siberi jõgedel (Ob, Jenissei, Leena) kevaditi alamjooksul katastroofiliste tagajärgedega üleujutused? Seal on katastroofilised üleujutused, sest kõik lumest sulanud vesi liigub aeglaselt ära, ülevalt tulvab peale, lisajõgedest tuleb juurde ja alt ei sula jää ära. 18. Suure valglaga, aasta ringi veerikas jõgi toitub nii sademete kui ka liustike sulaveest. Ülemjooksul suure languga, alamjooksul aeglase vooluga tasandikujõgi. 100 km enne suubumist merre on rajatud tamm ja selle taha on tekkinud veehoidla. Selgita, kuidas mõjutavad setete teket ja liikumist jõe erinevates lõikudes järgmised tegurid: 1. metsaga kaetud järsk jõe kallas – no 2. jõe lammile rajatud suured põldude alad – 3. tamm– 19. Kuidas mõjutab tamm veetaseme kõikumist?
Peamine mõjutaja on muidugi sademevee äravool valglast. Vihm tõstab jõe veetaset ning see võib tõusta ka siis, kui vihma sajab kaugel ülesvoolu - pea meeles, et kogu valglas sadanud vesi jõuab kord jõe suudmesse. Jõe suurus oleneb peamiselt valgla suurusest. Suurtel jõgedel on suured ja väikestel väikesed valglad. Eri suurused jõed reageerivad sademetele ja valingvihmadele erinevalt. Suurtes jõgedes tõuseb ja langeb vesi aeglasemalt kui väikestes. Väikese valglaga jõe veetase muutub minutite või tundide jooksul, suurtes võib selleks aga kuluda päevi ning üleujutused võivad kesta pikka aega Mageveevaru: Maakera pinnal leiduv magevesi Kogu elule Maal on erakordselt tähtis pinnaveekogudes leiduv magevesi. Küsige kas või oma naabrilt, tomatitaimelt, forellilt või tüütult sääselt. Pinnaveekogude hulka kuuluvad jõed, tiigid, järved, veehoidlad (tehisjärved) ja magevee-märgalad.
· merega otseselt seotud järvedes · soolajärvedes. Siseveekogude mineraalsuse kujunemine: Kolm põhiprotsessi: - väljauhtumine pinnasest - sadenemine ja väljapesemine atmosfäärist - sademete ja aurustumise vahekord 6 Oligotroofsed järved levivad graniitaluspõhjal (pehmeveelised) või liivastel aladel ja on reeglina väikese valglaga, (kurtna järvestikus). Düstroofsed järved kujunevad rabamaastikus, kus turvas isoleerib mineraalse pinnase(orgaanikarikkad), Kõrgema troofsusega järvede valgla on enamasti suur ja hõlmab rikka mineraalse koostisega pinnaseid (Eestis palju). SO2 ja NOx reageerivad õhuniiskusega ja on sel teel happeliste sademete allikaks. Araali meri- Muutused veebilansis tõid kaasa soolsuse kasvu 9 ¹ 30 g/l. Kui järve ümber
· ibejad (mudajad) lammi madalsoomullad (pikemaajaliselt üleujutatavad). Hüdrograafiliselt kuuluvad Soomaa jõed Liivi lahe vesikonna Pärnu jõgikonda. 16 Soomaa veestiku võib üldjoontes jaotada kahte gruppi: 1. Eesti oludes suhteliselt suured transiitsed jõed; 2. väga tihe mikroveestik, mis koosneb valdavalt metsakuivenduskraavidest. Vahepealseid, lühikesi ja väikese valglaga jõgesid esineb siin suhteliselt vähe. Peajõgede I ja II järgu lisajõed esinevad arvukamalt Soomaast itta jäävas piirkonnas (Järvet, 1994). Soomaa jõed seob ühtseks hüdrograafiliseks süsteemiks Pärnu jõgi, kuhu jõuab vesi peaaegu kõigist Soomaa jõgedest. Soomaa rahvuspargi territooriumi hüdrograafilise süsteemi suleb Navesti jõgi, mis on ühtlasi kaitseala põhjapiiriks. Soomaa peajõeks loetakse Halliste jõge koos lisajõe
annaabi.ee 
