Tina Tina on keemiline element mille sümbol on Sn (lad. k. stannum). Looduses väheesinev element, teda leidub maakoores pealmiselt kassiteriide ehk tinakivi (SnO2) kujul, millest teda saadakse redutseerimisel söega.Õhus ja vees on tina vastupidav. Tina on hõbevalge värvusega pehme metall, hästi taotav. Tina ei ole mürgine. Tinal on mitu polümorfset teisendit , mis erinevad kristallstruktuuri poolest. Valgetina e. -Sn on püsiv temperatuuril üle 13, 20C. madalamal temp. esineb halltina e. -Sn. .Molaarmassiks on tinal 118,69 g/mol. Tina suhteline elektronegatiivsus on 1,7. Tina peamised oksüdatsiooniastmed on II ja IV. Sulamistemperatuur on 2320C ja keemistemperatuur 26870C ja tina tihedus on 7,29 g/cm3 seega veest 7,29 korda raskem. Tina kõvadus Mohsi järgi on 1,8. Tinal on mitu polümorfset teisendit, mis erinevad kristallstruktuuri poolest. Valgetina e. -Sn on püsiv temperatuuril üle 13, 20C
Tänu Austraalia kuivale sisealale on seal spetsialiseerutud ekstensiivsele lamba-, lihaveise- ja nisukasvatusele. Tihedama asustusega rannikualadel on spetsialiseerutud intensiivsele tehniliste kultuuride, köögi- ja puuvilja ning piimakarja kasvatamisele. Kuna riigis on vahemaad suured, siis on enim soositud õhutransport. Eluliselt tähtis on õhutransport hõredalt asustatud kesk- ja lääneosas. 3. Austraalia loodusvarad on boksiit, süsi, rauamaak, alumiiniumoksiid, kuld, vask, valgetina, hõbe, uraan, nikkel, volfram, mineraalliivad, tina, tsink, teemandid, maagaas, toornafta. 4. Austraalia asub India-Austraalia laamal. On toimunud maavärinad. Sellel sajandil pole vulkaanipurskeid toimunud. 5. Kliimat kujundavad järgmised tegurid: õhuringlus, hoovused ja topograafia. 6. Kliima üldiseloomustus: Austraalia asub troopilises kliimavööndis. Valitseb kuum kliima, millele on omane nii ööpaeva kui ka aasta temperatuuri suur kõikumine. Keskmine
Rahvastik Austraalia rahvastik koosneb peamiselt sisserändest. Umbes 91% sisserändanud rahvast on Eurooplased, 6% on Aasia päritoluga, ning 2,2% pärismaalased. 85% valgetest on kas britid või iirlased, paljud sisserändajatest on Jugoslaavia maadest, näiteks Horvaatiast (800 000), Kreekast (600 000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000). Loodusvarad Austraalias leiduvad loodusvarad: boksiit, süsi, rauamaak, alumiiniumoksiid, kuld, vask, valgetina, hõbe, uraan, nikkel, volfram, mineraalliivad, tina, tsink, teemandid, pruunsüsi, nafta ja maagaas. Boksiit on settekivim, mis koosneb peamiselt alumiiniumoksiidist ja alumiiniumhüdroksiidist. Boksiit on peamine alumiiniumimaak. Süsi on süsiniku aatomitest koosnev lihtaine, mis moodustab looduses mitmeid modifikatsioone. Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv.
Suvi on kuiv. Kaugrannikul Sydneys sajab ühtlaselt kogu aasta. Loomad Austraalia loomariik on väga omapärane , kuna see arenes sadu miljoneid aastaid teisiti mandrite liigist eraldi. Austraalia moodustab iseseisva riikkonna. Austraalias ei ole sõralisi , primaate ega kiskaid v.a. Inimeste aretatud dingo. Imetajate hulgas on kõige rohkem kukkurloomi. Kõik austraalia koduloomad on eurooplaste toodud. Loodusvarad: boksiit, süsi, rauamaak, alumiiniumoksiid, kuld, vask, valgetina, hõbe, uraan, nikkel, volfram, mineraalliivad, tina, tsink, teemandid, maagaas, toornafta Aafrika Pindala: 30 306 000 km² Rahvaarv: 807 419 000 Riikide arv: 53 Suurim riik: Sudaan (2 505 813 km²) Väikseim riik: Seisellid (455 km²) Kõrgeim tipp: Kilimanjaro mägi (5895 m) Suurim järv: Victoria (69 484 km²) Pikim jõgi: Niilus (6670 km) Aafrika on suuruselt teine manner ja võtab enda alla peaaegu viiendiku maailma maismaapinnast. Aafrikas on 53 riiki, neist kuus on saareriigid
Flindersi ja Mount Lofty mäestik. Suurel Veelahkmeahelikul on järsud idanõlvad, lamedad harjad ja astanguliselt madalduvad läänenõlvad, mis jätkuvad madalate kuplistikena. Põhjaosas on mäestik madalam ja laiem ning koosneb mitmest rööpsest ahelikust ja mägedevahelisest lavamaadest, lõunas ta aheneb ning koosneb mõnest massiivist. Lõunapoolseimas ja kõrgemais osas on alpiinset pinnamoodi. Loodusvaarad Boksiit, süsi, rauamaak, alumiiniumoksiid, kuld, vask, valgetina, hõbe, uraan, nikkel, volfram, mineraalliivad, tina, tsink, teemandid, maagaas, toornafta. Kliima Austraalias valitseb kuum kliima, millele on omane nii ööpaeva kui ka aasta temperatuuri suur kõikumine. Suurem osa Austraaliast kuulub troopilisse kliimavööndisse, vaid Tasmaania saar asub parasvöötmes. Keskmine temperatuur on talvel +10°C kuni +18°C, suvel (detsember kuni veebruar) +25°C kuni +32°C. Austraalia jõgedevõrk on hõre, siin paiknevatele kõrbetele ja
Suuremate linnade hulka kuuluvad veel Birmingham, Glasgow, Leeds, Sheffield, Liverpool, Bradford, Manchester, Edinburgh ja Bristol. Valitsemissüsteem on konstitutsiooniline monarhia. Rahvaarv ulatub 59 miljonini ja rahvastiku keskmine kasv on 0,3%. Ametlikuks raha ühikuks on Suurbritannia nael. Ametlikuks keeleks on inglise ja lisaks uelsi ehk kõmri ja gaeli keel. Kogu pindala on ligikaudu 244 820 km2 . Loodusvarasid, mida sealt leida võib on süsi, nafta, maagaas, valgetina, lubjakivi, rauamaak, sool, savi, kriit, kips, tina ja räni. Keskmine eluiga meestel on 73 aastat ja naistel 79 aastat. 1.1 Demograafiline olukord Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi rahvaarv oli 1990. aasta andmetel 59 miljonit. Pealinnas ja selle lähiümbruses elab 7 miljonit inimest. Inglismaa on linnastunud ja äärelinnastunud maa, mille asustustihedus on kõrgemaid maailmas. 1.2 Valitsusvorm Inglismaal on riigikorraks konstitutsiooniline monarhia
Loodusliku õli sisaldus 30 80%. PIGMENDID peenike värviline pulber, millega antakse värvisegule vastav värvus. · Looduslik mineral pigment eri mineraalidest jahvatamise teel. Oker savide jahv., valgelooduslikust kriidist, rauamennik pun. Toonid, glaukiniit roh. Toonid. · Mineraalsed tehis pigmendid, metallide ühendite peeneksjahvatamise teel: Valgetina+tsink, punanerauamaak, roh. kroom+tsink, kollanekroom+liiv, sinineultramariin. Pruunraud,mangaan,must.koobalt. NB! Peavad olema valguskindlad. Looduslikud kõige paremad. · MEtallipigmendid hõbealumiinium, kuldvask,pronks. LAKID kihitekitaja+ lahusti Matt, poolmatt, poolläikiv,läikiv Enamik lake värvitudm va. bituumenlakk(must)
annaabi.ee 
