keskmine kehamass 70...80 kg, jääradel 90...100 kg. Ute keskmine aastane villatoodang on 4...5 kg, villa peenuse 35...36 m ning keskmine viljakus 1,4 talle poeginud ute kohta. EESTI VALGEPEALINE LAMMAS Eesti valgepealise lamba kujundamisel kasutati kohalike valgepealiste maalammaste vältavat ristamist evioti tõugu jääradega. Sihipärase aretustöö tulemusena saavutati peagi vajalik arv soovitud tõutunnustega lambaid ja 1958. aastal tunnustati tõuna eesti valgepealine lammas. Eesti valgepealisel lambal on valge poolpeenvill (30...33 m). Pea ja jalad on kaetud valge villaga. Uttede kehamass on keskmiselt 60...70 kg, järadel 85...95 kg, villatoodang aastas 2,5...3,5 kg, villa peenus 30...33 m ning viljakus on keskmiselt 1,6 talle poeginud ute kohta. MERIINO LAMMAS Meriino on maailma vanim ja arvukaim lambatõug. Arvatakse, et tõug pärineb Hispaaniast või Põhja-Aafrikast. Meriinodel on tihe vill- ligikaudu 50 miljonit kiudu- mis on peaaegu kolm korda rohkem kui
Pässu haldab Jõudluskontrollikeskus JKK. Jõudluskontrolli eesmärgiks on selliste näitajate määramine, mis on majanduslikult kõige tähtsamad: uttede poegimisandmed, tallede arv poeginud ute kohta, tallede sünnimassi, tallede 100 päeva mass. 100 päeva mass on looma kasvu iseloomustav näitaja. Jõudluskontrollis on andmed täielikud loomade põlvnemise kohta. Andmeid ei registreerita villa toodangu ja villa kvaliteedi kohta praegusel hetkel. Talle 100 päeva mass valgepealisel on mõnevõrra kõrgem kui tumedapealisel. Aretuskarjades hinnatakse lihassilma suurust ja rasva paksust need on andmed, mida jõudluskontrollis registreeritakse. TEISED EESTIS ARETATAVAD TÕUD Parandajad lambatõud toodud riiki spetsiaalse eesmärgiga parandada eesti tõugude teatud jõudlusnäitajaid. Need tõud on eelkõige sellised, kes on hinnatud silmapaistva liha kvaliteedi poolest. Tumedapealise tõu parandajad on Suffolk ja Oxforddaun. Suffolk on eestisse toodud
Eesti suur valge tõug Eesti maatõug 82. eesti lambatõud · .Eesti valgepealine - Eesti valgepealise lamba kujundamisel kasutati kohalike valgepealiste maalammaste vältavat ristamist sevioti tõugu jääradega. · Sihipärase aretustöö tulemusena saavutati peagi vajalik arv soovitud tõutunnustega lambaid ja 1958. aastal tunnustati eesti valgepealine tõug. · Eesti valgepealisel lambal on valge poolpeenvill (30 33 m). Pea ja jalad on villavabad ning kaetud valge karvaga. · Uttede kehamass on keskmiselt 6070 kg, jääradel 85 95 kg, villatoodang aastas 2,53,5 kg ning viljakus on keskmiselt 1,6 talle poeginud ute kohta. · Eesti tumedapealine - Sihikindla aretuse alguseks võib pidada 1926. a, kui Rootsist imporditi sropsiri ja oksforddauni tõugu jäärad ja uted.
lambad? a) 1878 b) 1926 c) 1958 d) 1992 c) 1958 6. Kas jõudluskontrolli andmete põhjal on viimastel aastatel eesti valgepealistel lammaste võrreldes eesti tumedapealistega suurem viljakus? a) jah b) ei a) jah 7. Kas zooloogilise klassifikatsiooni järgi peetakse islandi ja soome maalambaid? a) pika-kitsasaba lambatõugudeks b) põhja-lühisaba lambatõugudeks c) pika-rasvasaba lambatõugudeks b) põhja-lühisaba lambatõugudeks 8. Kas tekseli lambatõug parandab eesti valgepealisel lambatõul? a) tõstab uttede viljakust b) parandab lihavorme ja tõstab lihakehade kvaliteeti c) vähendab uttede sigimisprobleeme b) parandab lihavorme ja tõstab lihakehade kvaliteeti 9. Kas tekseli tõugu peetakse kasutuse järgi a) emastõuks b) isastõuks b) isastõuks 10. Kas oksforddauni lambad on a) valgepealised b) tumedapealised b) tumedapealised 11. Millise lambatõu vill on üldiselt jämedama diameetriga? a) eesti valgepealisel b) eesti tumedapealisel
pea näoosa ja jalad villavabad. on parandatud soome maalambaga. suurenes viljakus, kehamass ei suurenenud, villa kvaliteet ja lihajõuldus nõrgad. eesti valgepealise lamba kujundamisel kasutati kohalike valgepealiste maalammaste vältavat ristamist sevioti tõugu jääradega. sihipärase aretustöö tulemusena saavutati peagi vajalik arv soovitud tõutunnustega lambaid ja 1958 tunnustati eesti valgepealine tõug. eesti valgepealisel lambal on valge poolpeenvill. pea ja jalad villavabad ning kaetud valge karvaga. eesti tumedapealine lammas- sihikindla aretuse alguseks võib pidada 1926a. kui rootsist imporditi sropsiri ja oksforddauni tõugu jäärad ja uted. kohalike, valge villaga eesti maalammaste ning sropsiri ja oksforddauni lammaste kasutamise tulemusena loodi tugeva tervise, hea söödakasutusega tumedapealised lambad. 1958 tunnistati eesti tumedapealine lambatõuks
annaabi.ee 
