Valgepea- Merikotkas Valgepea- Merikotkas on röövlind. Need linnud on levinud Kanadas, USAs, Mehhikos, mitmetel saartel sealhulgas Saint-Pierre ja Miquelon. Elanikkond on suuresti koondunud Floridasse, Alaskale, Vaikse ookeani loodeossa, USA kesk- ja põhjaossa. Need linnud on rännanud ka USA neitsisaartele, Belize, Bermudale ning Puerto Ricole. Samuti on neid märgatud Iirimaal, Rootsis, Siberis, Gröönimaal ja Kirde-Aasias. Valgepea-Merikotkad eelistavad elada merede, jõgede, suurte järvede, ookeanite ja teiste kalarohkete veekogude lähedal ning võivad elavad seal aastaringselt kuid kui veekogu, kus nad elavad, talvel jäätub, siis rändavad nad toitu otsides lõunasse või rannikule.Võivad elutseda üksikult kuid ka kuni 400 pealistes parvedes. Elupaiga valik sõltub suuresti toidu kättesaadavusest. Toituvad põhiliselt kaladest- vikerforellist, Ameerika angerjatest, valgest sägast, lõhest, Vaikse...
1. Laupäeval, 2. aprillil projitseeriti kinos zonglööri kukkumist zeleesse. 2. Ants talitas viimast viisi mööda: viskas vaiba pealt, haaras riidepambu ja puges telgist välja. 3. ,,Kas tead, kullakallis tüdruk, süüa pole meil midagi", kurtis ema. 4. Tallinna Ülikooli eesti humanitaarinstituudis õpetatakse türgi keelt ja Jaapani ajalugu. 5. Alates 1. jaanuarist 2011 on Eestis käibel Euroopa Liidu ühisraha euro. 6. 25-aastane valgepea-merikotkas lendas Lõuna-Ameerikast Kanadasse. 7. Mees seisab sinimustvalge ukse juures, julgemata sisse astuda. 8. Ühiskonnas võiks rohkem tammsaarelikku tööarmastust ning vaimsust olla. 9. Esimese maailmasõja lõppaastal tahtsid baltisakslased luua Balti hertsogiriigi. 10. Üleeilne Postimees kirjutas rahvamassi tungimisest ÜRO hoonesse. 11. Mongoolias ristiti tuhande üheksasaja üheksakümnendal aastal Ulaanbaatari lennujaam Tsingis-khaani-nimeliseks. 12
jpg/-/en • http://www.panoramio.com/photo/7155849 • http://www.kylauudis.ee/tag/jalgrattamatk/ • http://3.bp.blogspot.com/-ykpz0AiwNQY/UDNhOpLc2wI/AAAAAAAAAlY/P58t9xIDc6E/s1600/_ DSC5176.jpg • http:// et.wikipedia.org/wiki/Juttselg-k%C3%A4rnkonn#mediaviewer/File:Juttselg-k%C3%A4rnkonn.jpg • http://et.wikipedia.org/wiki/Must-toonekurg#mediaviewer/File:Ciconia_nigra_1_(Marek_Szczepanek) . jpg • http://www.osta.ee/postkaart-valgepea-merikotkas-31291450.html • Eesri atlas koolidele2, täiendatud ja parandatud, koostas Raivo Aunap, AS BIT, TÜGI 2004 • http://www.naturephoto-cz.com/poialpoiss-picture_et-20454.html • http://www.turismiweb.ee/et/company/kabli-linnujaam/10858 • Eestimaa looduse juht, koostasTiit Hunt, kirjastus „Kunst“ 2005.
KALJUMÄESTIKU LOOMAD Imetajad: Grislikaru, baribal, ilves, koiott, pesukaru, hunt, ahm ehk kaljukass, ameerika soobel, urson, ondatra, oravik, muskusveis, ameerika nugis, hüppur, viiksjänes, lendorav, vöötorav, ümiseja, kobras, valgejänes, lumekits, harksarvik, lumelammas ehk pakssarv, põder, vapiti. Linnud: Männileevike, männi-käbilind, sinitihane, rästas, porr, pasknäär, karvasjalg, kõrvukräts, teder, kaljukotkas, valgepea-merikotkas, suur-konnakotkas. Kahepaiksed ja roomajad: Leeguanid, gekod, salamandrid. KALJUMÄESTIKU LOODUSVARA Veevarustus: Mõnedes Kaljumäestiku paikades napib vett, eriti lõunapoolses kuivas piirkonnas. Mägede eri pooltele on ehitatud veehoidlaid vee kogumiseks, ent head paisukohad on juba ära kasutatud. Arvatavasti tuleb üsna pea tuua vett Columbia jõest ja Kanada lääneosast. Põhja- Ameerikat kaheks osaks jaotav Kaljumäestik on ühtlasi kogu Ameerika mandri suurim veereservuaar.
Ilmnes ka, et kuigi DDT toimis efektiivse kahjurihävitajana, siis ülekasutamise korral tekib osadel putukatel DDT vastu resistentsus. Lisaks resistentsuse tekkele avastati, et DDT on rasvlahustuv (akumuleerub rasvkoes) ja väga püsiv, mille tulemusena hakkas DDT toiduahelas viimastesse lülidesse kuhjuma, põhjustades loomade immuunsüsteemi nõrgenemist, häireid sigimisel ja isegi surma (Jüriado 2007). Kõige paremini tuntakse aga DDT mõju lindudele, eriti kulliliste näitel (valgepea-merikotkas) nende pesitsused ebaõnnestusid, kuna munakoored muutusid liiga õhukeseks (DDT laguneb DDE-ks, mis pärsib lubikoore teket), purunedes hauduva emalinnu all, suurenes loodete ja poegade surevus ja vanalindude käitumine hälbis normaalsest (näiteks tekkis agressiivsus oma järglaste vastu), kuna pestitsiidid kahjustavad ka närvisüsteemi (Kislenko et al. 2009). Teine tuntud näide DDT äärmuslikust mõjust loodusele on USA-st, kus DDT-ga hävitati jalakate kahjureid
Pilt 2: Ameerika jalgpall Ameerika jalgpall (Ameerika Ühendriikides football) on võistluslik pallimäng, mida mängivad kaks võistkonda ristkülikukujulisel väljakul. Mängu eesmärk on teenida vastasest rohkem punkte, viies palli üle tema väravajoone või lüües läbi värava. (http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_jalgpall, 18.04.2009) 2.3 Ameerika Ühendriikide vapp Pilt 3: Ameerika Ühendriikide vapp Aversil väljasirutatud tiibadega valgepea-merikotkas, keda ameeriklased nimetavad naljatavalt kiilaspäiseks kotkaks. Kotkas sümboliseerib suveräänsust ja riigi võimsust. Linnu rinnal on kilp, kus USA Kongressi võimu sümboliseeriva laia tähtedeta sinise välja all on vaheldumisi kokku 13 punast ja valget vertikaaltriipu nagu lipul. Paremas küünises 10 olev haljas oliivioks tähendab rahu, vasakus küünises olevad 13 noolt sümboliseerivad sõjalist jõudu
Hiina mäestikualal elav Hiidpanda sööb ainult bambusevõrseid. Teo-harksaba (kull) sööb ainult Pomacea perekonna tigusid, mida ta kaevab karbist välja oma konksukujulise nokaga. Elab Põhja-Ameerikas Florida mäestikualadel. Ka paljud putukaliigid on spetsialiseerunud konkreetsele taimele ussikeelest sõltuv pisiliblikaliik. 4. Asumine kõrgel troofilisel tasemel tippröövloomad 3. või veelgi kõrgemal tasemel tiiger, hunt, ahm, hülged, merikotkas, rabapistrik, valgepea-merikotkas. Kannatavad rohkem bioakumulatsiooni all. Ka inimene on neid meelega hävitanud kui ebasoovitavaid. 5. Ranged keskkonnanõuded või kitsas levila Liik satub ohtu kui ta sõltub mingist harvemaks muutuvast elupaigast (kasvukohast). Liblikaid ohustab lagendike, niitude ja karjamaade hävimine. Endla Reintam, 2008/2009 80
annaabi.ee 
