Kogu kokku ja jäi kõrgemaks võimuorganiks kuni 1921 aastani. Vaatamata sõjaolukorrale võttis Austav Kogu vastu 1919 aasta 10. oktoobril Maaseaduse, mille järgi likvideeriti Balti - Saksa mõisnike maavaldus ning konfiskeeritud maa otsustati lasta tükkidena müügile. Eesti väejuhatus kasutas Vabadussõjas ka Vene valgekaartlasi ja mais 1919 tungisid Eesti väed koos valgekraadiga üle Narva jõe ning hõivasid seal suure maa-ala; 25. mail vallutati Pihkva ning loovutati see Vene valgekaartlastele. 1919 aasta suveks oli Punaarmee Eesti kõigil rinnetel lüüa saanud. Eesti Töörahva Kommuun kuulutati moskvas laialisaadetuks. Vabadussõja üheks etapiks oli Landeswehri sõda. Nimelt oli I maailmasõja jäänusena jäänud Lätisse üks Saksa reservkorpus, millele lisandus veel baltisakslasi ja nendest koos moodustati niinimetatud Landeswehri (Maakaitsevägi). Selle juhiks sai kindral Rüdiger von Goltz. Vabadussõja jätkuna lõid eestlased Põhja - Lätist Punaarmee välja.
· Toimub liitlaste vägede väljaviimine Venemaalt Interventsiooni läbikukkumise põhjused · Inglismaa ja Prantsusmaa valitsused ei suutnud veenda oma valijaid toetama suurt sõda enamlaste Venemaa vastu. · Läänes tekkis liikumine "Käed eemale Venemaast!" rahvahulkade soovimatus minna veel kord sõdima pärast I maailmasõda. · Inglismaa ja Prantsusmaa ei suutnud otsustada, kellele teha põhipanus kas Vene valgekaartlastele või rahvusliikumistele. · Kardeti enamlaste ideede levikut. 1919-1920 · Poola-Vene sõda poolakad üritasid lükata Poola piiri itta kuni Dnepri jõeni. · Kui Poola oleks täielikult purustatud, oleks Punaarmeel avanenud tee Saksamaale, s.t. Nõukogude võim Saksamaal ja Punaarmee Euroopa südames. · Nn. Wisla ime Punaarmee sai Varssavi all lüüa. · 1920 novembris viimased valged väed asuvad Krimmis laevadele Venemaa kodusõda
alustas teist pealetungi Petrogradile. 10.–23. Eesti soomusrongid Riias võitluses Pavel Bermondt-Avalovi väega. oktoober 10. oktoober Eesti vägi alustas teist pealetungi Pihkvale. 13. oktoober Eesti ja Ingeri vägi alustasid Krasnaja Gorka operatsiooni. 5.–7. Eesti väe kolmas pealetung Pihkvale. november 11. november Valitsus otsustas, et Eesti vägi ei anna enam toetust vene valgekaartlastele. 16. november Algas Eestisse taganeva Loodearmee desarmeerimine. 18. november Asutav Kogu kinnitas ametisse uue valitsuse, peaministriks J. Tõnissoni. 16. november Vabadussõja lõppvõitlused Viru rindel, punaväe katsed Eestisse sisse murda ja – 30. parandada oma positsioone rahuläbirääkimiste ajaks. detsember 26. november – 9. Krivasoo (Kriuša) lahingud; eestlased lõid tagasi venelaste läbimurded. detsember 1
Ööel vastu 19. maid sai 7. jalaväepolgu ülem kirja teiselt poolt rindejoont Eesti Kommunisliku Kütidiviisi ülemalt Leonid Rittilt, kes teatas, et on mõttetust vennatapust tüditud ja tuleksid rahvaväepolgu poolele üle. Saavutati kokkulepe. Rünnak algas ööl vastu 24. maid pikki Pihkva-Petseri raudteed. Punased olid sellest ootamatust pealetungist nii üllatunud, et ei üritanudki Pihkvat kaitsta. Edasi rahvavägi ei liikunud ja püüdis leida võimalusi, kuidas Pihkva Vene valgekaartlastele üle anda. 31. mail andsidki eestlased Pihkva rindejoone valgekaartlaste kätte. Aluksne operatsioon - operatsioonil ei olnud nii kaugele ulatuvaid eesmärke. Pigem oli Eesti rahvaväe juhtkonna eesmärgiks peatada Läti Punaarmee jõude, et nad ei saaks saata abivägesid Jamburgi alla. Operatsiooni üldjuhiks sai Viktor Mutt, ... Gustav Johnson. Pealetung algas 27. mail ja järgmiseks päevaks oli Alukse üle võetud. Alluksne vallutamise järel sai Johnson üsna
põdrakarjamaade ja kalapüügikohtade pärast. Esimeses maailmasõja ajal vedasid Koola poolsaare saamid, komid ja neenetsid peamiselt kaupasid ja sõjamoona. Transpordiks vajati tuhandeid põhjapõtrasid, kellest paljud surid ülejõu käiva töö tõttu. Suurema osa koolasaamide traditsiooniline eluviis jätkus siiski võrdlemisi häirimatult kuni 1920. aastani. Kodusõja aastatel 1918. aasta teisest poolest kuni 1920. aastani kuulus võim Koola poolsaarel liitlasriikidele ja vene valgekaartlastele. Nõukogude ajajärgu algus Koola poolsaarel 1917. aasta revolutsiooni tagajärjel kaotasid koolasaamid seni nii riigi kui uusasukate poolt tunnustust leidnud põlise õiguse maale ja vetele. 1918. aasta alguses kuulutasid nõukogude võimu pooldajad maa riigi omandiks ja viisid läbi uue maakorralduse. Kui varem pidid uusasunikud saamidelt maad rentima, siis maade riigistamise ning kolhoseerimise käigus see vajadus kadus. 60 1920
annaabi.ee 
