metsaala Seal asuvad Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala, Kõrvemaa maastikukaitseala ning osa Lahemaa rahvuspargist Maastiku eripära Rikkalik liustiku- ja liustikusulamisveetekkeliste pinnavormide kooslus Suur metsasus ja soostumine Esineb mandrijää sulamise tekkel kujunenud oose ja mõhnasid Pinnamood 33,4% on liivased tasandikud 37,7% on sood Paks pinnakate Leetunud liivmuldadega mõhnastikud: Valgehobusemägi 106m Pärnamäe 104m Click icon to add picture Valgehobusemägi Vetevõrk Järved on väiksed ning paiknevad oosistikes ja mõhnastikes või jäänukitena soodes Kokku on Kõrvemaal 120 järve Sood on tekkinud veekogude kinni kasvades Epu-Kakerdi soostik Suurimad sood Vonka soostik Ohepalu soo Suru Suursoo Suurimad veekogud on Paunküla ja Soodla veehoidla Kakerdaja raba Epu-Kakerdaja soostikus Mullastik
Kõrvemaa Kallavere Keskkool Jana Smirnova 9.klass Kõrvemaa Pindala: 3130 km2 kõrgeim punkt: 107 meetrit üle merepinna kõrguv Valgehobusemägi Edelasihiline pikk (110 km) ja kitsas (40 km) maastikurajoon Piirneb põhjas Soome lahe rannikumadaliku, lõunas Liivi lahe rannikumadaliku, läänes Harju lavamaa ja Lääne-Eesti madaliku, idas Viru lavamaa, Pandivere kõrgustiku, Kesk-Eesti lavatasandiku, Sakala kõrgustikuga Kõrvemaa asend Kõrvemaa pinnamood Mitmesugused mandriliustiku- ja sulamisveetekkelised pinnavormistikud jääjärvetasandike keskel
Seda peegeldab ka Kõrvemaal asuva Albu valla elanike arvu ja pindala suhe: asustustihedus on kõigest 5,5 elanikku ruutkilomeetri kohta. Sealse pinnamoe muudavad vaheldusrikkamaks voored, otsamoreenid, mõhnastikud ja oosiahelikud, mida kohalik rahvas ka väljamägedeks kutsub ning mida Järvamaa ning Albu kandi kuulsaks kirjutanud Anton Hansen Tammsaare kirjeldas järgmiselt: siin mägi, seal mägi, kaugemal kolmas... Albu valda jääb ka 106,5 meetrini merepinnast ulatuv Valgehobusemägi. Järvamaa on suhteliselt õhukese pinnakattega ja tugevalt karstunud. Suuremad karstialad jäävad JärvaJaani valda (Kagavere Kuksema), Ambla valda (Lüsingu), Türi valda (Kurla) ja Kareda valda. Järvamaa oma arvukate allikate ja soodega on ka suur puhta vee varasalv, siin tekib oluline osa PõhjaEesti veevarudest. Maakonnast jääb suur osa Pandivere veekaitsealale, üldse on kogu Järvamaast rohkem kui pool looduskaitse all. Siit algavad mitmed jõed, ka Eesti pikim Pärnu jõgi
Kõige enam on neid Türi voorestikus. Valdavad liivatasandikud ning hilisjääajal liustike sulamisvee toimel kujunenud veeriselisest kruusast ja liivast, enamasti 10 15 m (kohati üle 25 m) kõrgused ridamisi asetsevad rähksete rendsiinadega (veerismuldadega) oosid. Maastikurajooni kõrgemas kesk- ja kirdeosas (LelleViitnaPaide kolmnurgas) lisanduvad neile veeriseliste rendsiinade ja leetunud liivmuldadega mõhnastikud, mis on Kõrvemaa kõrgeimad pinnavormid. Suurimad neist on Valgehobusemägi (106 m), Taganurga (102 m), Pärnamäe (104 m), Viitna (98 m) ja Uku mõhnastik (100 m). Kõrvemaa edelaosas Harju lavamaa piiril paikneb Paluküla mõhnastik. Mõhnastikke moodustavad omavahel liitunud seljakud, lavajad kõrgendikud (Jussi järvede ümbrus) või ka lohkudega vahelduvad kuplid. Pikimad on AegviiduPaukjärve (pikkus üle16 km, kõrgus üle 90 m), KulliKoitjärve (8 km, 92 m) ja OhepaluViitna oosistik (8 km, kõrgus Eerikul 111 m, Kõrvemaa kõrgeim koht)
Teedevõrk: Kaardilehte nr. 6342 läbib Tallinn - Tartu - Võru – Luhamaa põhimaantee nr. 1, Kose- Jägala tugimaantee nr. 12, Jägala-Käravete tugimaantee nr. 13. Lisaks on mitmeid kõrvalmaanteid. Teedevõrk on kaardilehe äärealadel tihedam, sest piirkonna keskosa on enamuses osast soine. Reljeef: Maa-ala on üldiselt tasane, kuid maapind tõuseb ida ja lõuna suunas. Leidub üksikuid kõrgemaid punkte nagu 95,7 m ja 94,7 m. Kõige kõrgem punkt on Albu vallas Mägede külas paiknev Valgehobusemägi, mille kõrguseks on 105,8 m. Reljeefi madalam osa jääb kaardi loode ossa. Madalaim kaardilt näha olev reljeefipunkt on 51,2 m. Enamasti jääb reljeefi kõrguslik erinevus maksimaalselt 40 meetri piirimaile. Kõlvikuline koosseis: 7 Baaskaardi lehel kujutatud ala keskmes on palju soist ala. Suuremad märgalad on Kakerdaja, Hallikivi, Kodru ja Laeksaare rabad. Lisaks Kaurla ja Põhjaku sood. Enamus
annaabi.ee 
