Majandusliku arengu oluliseks mõjuteguriks kujunes raudteede rajamine. 1870. aastal valmis Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendav Balti raudtee. Seejärel rajati uued ühendusteed:Tapa-Tartu-Valga-Riia ning Valga-Võru-Pihkva. 20. sajandi algul sai rauteeühenduse Tallinnaga ka Haapsalu. Laiarööpalise raudtee kõrval ehitati sajandivahetusel erakapiltaliga ka mitu kitsarööpalist raudteeliini. Nii sai raudteeühenduse Pärnu Valgaga, Mõisaküla Viljandi ja Tallinnaga ning Türi ja Paide Tamsaluga.Seega oli 20. sajandi algul kõigil Eesti linnadel raudteeühendus. Raudteevõrgu väljaehitamine ühendas Eesti ala tihedamalt Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Läti alaga, kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Sellega avardusid oluliselt kaubavahetuse võimalused ning suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu saabuvate transiitveoste tähtsus
Lühikese ajaga rajasid ettevõtlikud pärnakad hulga uhkeid villasid, kõige paremad krundid haarasid jõukamad kaupmehed - Ammended, Schmidted, Spechtid. 4 Pärnu raudteejaam 1897. aastal 1896. aastal ehitati Pärnu linnasüdamesse (praegune Pangamaja kohale Rüütli tänav 40a) puust varikatusega Pärnu raudteejaam. Kitsarööpmelise raudtee Valga – Ruhja –Pärnu raudteeliin ühendas Pärnut Mõisaküla ja Valgaga ning edasi Liivimaa kubermangu kubermangulinna Riiaga ning Laatre -Viljandi raudtee Viljandi kaudu Tallinna–Viljandi raudteeliiniga Eestimaa kubermangu kubermangulinna Tallinnaga. 1899 –1915 töötas Pärnus Venemaa suurim tselluloosivabrik "Waldhof“ 1906. aastal sai Pärnu esimesena Venemaa keisririigis elektrivalgustuse tänavatele. 1914. aastal alanud Esimene maailmasõjas lasi Pärnu komandant Pavel Rodsjanko 1915
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2015: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Siuru tegutses aastatel 1917-1920. Liikmed: Marie Under, Fridebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Alle, Johannes Barbarus. Laiemas kandepinnas ka kunstnikud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jne. Võimalikud kaastöölised G. Suits, W. Raidla jne, inimesed, kes tähistavad Noor-Eesti rühmitust. Siuru väljaanded: Siuru I-III (1917-19), nendega tekkis ka logo (Siuru tähendab müütilist lindu ja seda on seostatud soome sõna kiuru'ga, mis tähendab lõokest.) M. Under Sonetid (1917), Sinine puri (1918) H. Visnapuu Amores (1917), Jumalaga Ene! (1918) F. Tuglas Saatus (1917) A. Gailit Saatana karussell (1917), Klounid ja faunid (1919) J. Semper Pierrot (1917) Siuru puhul oluline: 1) põhiautorid aktualise...
-Tänu sellele jäi siinne rahvas kehvemale elujärjele, mis hakkas paranema alles Eesti Vabariigi ajal. 37.Majanduse areng 1870-1914: Raudteede rajamine -Eesti majandusellu tõi suuri muutusi raudteede rajamine. -1870.a.valmis esimesene Balti raudtee, mis ühendas Paldiski sadamat läbi Tallinna ja Narva Peterburgiga. -Uue sajandi algul sai raudteeühendus Tallinnaga ka Haapsalu. -Ehitati ka kitsarööpmelisi raudteid. -See ühendas Pärnu Valgaga, Mõisaküla Viljandi ja Tallinnaga ning Türi ja Paide Tamsaluga. -Raudteed sidusid Eestit senisest tihedamalt nii Venemaa pealinna kui ka susekubermangudega, samuti Läti aladega. -Nii avanesid soodsad võimalused kaubavahetuseks, eriti Eesti põllumajandustoodete saatmiseks Peterburi turule. -Raudteede olemasolu soodustas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Põllumajanduse arengusuunad
Hurt algatas 1888.a üleeestilise rahvaluule kogumise, Reimann aga karskusliikumise ja Eesti kultuuriloo teadusliku uurimise. MAJANDUSE ARENG EESTIS 19.SAJ LÕPP 20.SAJ ALGUS Selle perioodi edusammud panid majandusliku alusele hilisemale Eesti iseseisvumisele. Perioodi iseloomustasid : · Raudteede ehitamine. Esimene liin, Narva-Tallinn-Paldiski valmis 1870.a. 1876.a ehitati Tapa- Tartu liin, mida mõned aastad hiljem pikendati Valgani. Kolmas tähtis liin sidus Pärnut Valgaga, neljas Tallinnat Mõisavahega, (see liin läbis ka Viljandit). Et Valgast läks läbi ka Peterburi-Riia raudtee, tekkisid siinsetele tootjatele soodsad tingimused kaubavahetuseks Venemaa ja Lätiga. Lisaks hoogustus sisekaubandus, sest talunikud said oma toodangut kiiresti linna turule saata. Raudteede äärde tekkisid uued alevid: nt Jõgeva, Tapa, Elva jt. · Põllumajanduse jätkuv liidriroll majanduselus. Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamisega
üsna väikeseks. kohalike omavalitsuste valimised. Juuli-sept viidi läbi kohalikud omavalitsuste valimised- vallad ja linnad. Nende kohta ei ole materjali säilinud. Demokraadid võitsid 4 linnas, sotsid 5. Samas Tallinnas oli sotse päris palju. Tallinna Linnavolikogu etteotsa tõusis Vöölmann ja linnapea Anvert, kõik sotsid. Ka Narvas loodi enamlaste koalitsioon, seal oli linnapea Daumanis, otseselt see Eesti koosseisu ei kuulunud. Ka Valgaga oli nii, seal aga ei olnud võitlus poliitiline vaid rahvuslik. Vallavolikogus said ühepalju kohti eestlased ja lätlased. Maakondliku omavalitsust varem ei tuntud, nüüd oli see esmakordne. Sealt sai saata ka oma saadikud Maanõukokku Sõjasündmused: 1917 sagenes Eesti linnade ja sadamate pommitamine Sakslaste poolt. Riia langemine, Saksa väed pealetungile Väina jõel. 22.08 loovutas Venemaa Riia Saksale, kuna ei suutnud seda kaitsta. Eestlaste jaoks tähendas see suurt ohtu
annaabi.ee 
