Keiser Traianus andis aastal 112 korralduse, et enda tunnistamine kristlaseks on karistatav surmanuhtlusega. Siiski ei nõutud kristlaste tagaotsimist ega pööratud tähelepanu kaebustele. Süüdistatud võisid vältida karistust loobudes oma usust ja ohverdades paganlikule jumalusele. 3.sajandil jõudis Rooma impeerium kaose ja lagunemise lävele. Sõdurkeisrid püüdsid taastada ühtsust koondades rahva vana riigiusundi ümber. Sellega seondus kristlaste tagakiusamine (keisrid Decius ja Valerianus). Keiser Deocletianus (285305) taastas keisririigi ühtsuse. Riigi ideelisekd aluseks pidi olema VanaRooma usund. Aasal 303 välja antud ediktis nõudis ta kirikute hävitamist ja pühade raamatute ning esemete loovutamist. Järgmisel aastan nõuti kõigilt vaimulikelt ja teistelt kristlastelt surmanuhtluse, piinamise ja pagendamise ähvardusel ohverdamist paganlikele jumalustele. Repressioonide alla kannatas kõige enam riigi idaosa
Algab kristlaste tagakiusamine. Traianus 112. a. enda kristlaseks tunnistamine on karistatav surmanuhtlusega. Suuremat tagajärge sellel ei olnud. Kristlasi kiusasid taga eeskätt inimesed, mitte riik. Kristlaste populaarsus süvenes. Esimene suurem üleroomaline kristlaste tagakiusamine on 249-251.a. Decius kohistas esitama tõendeid, et isik on toonud keisri kujule ohvri. Keeldujad ähvardas vangla, varast ilmajäämine, piinamine ja isegi surm. Osa kristlasi loobus usust. Valerianus alustas 257. a. kristlaste tagakiusamist uuesti. Kästi tappa kõik ohverdamisest keelduvad vaimulikud. Verisele terrorile vaatamata pidas kirik vastu. Diocletianus (284-305) alustas mõned aastad enne valitsemisaja lõppu (303. a) taas kristlaste tagakiusamist. Kõige rohkem kannatas impeeriumi idaosa. Hukati tuhandeid inimesi. Kiusamine lõpetati 311. a. tingimusel, et kristlased peavad palvetama impeeriumi hea käekäigu eest. Constantinus Suur võitis 312. a. Rooma ligidal vastast
Lucius Aurelius Verus 161169 Commodus 180192 Pertinax 193 Didius Julianus 193 Septimius Severus 193211 Pescennius Niger 193194 Clodius Albinus 193197 Caracalla 211217 Geta 211 Macrinus 217218 Diadumenianus 217218 Elagabalus 218222 Severus Alexander 222235 Maximinus Thrax 235238 Gordianus I 238 Gordianus II 238 Balbinus 238 Pupienus 238 Gordianus III 238244 Philippus Araablane 244249 Decius 249251 Trebonianus Gallus 251253 Volusianus 251252 Aemilianus 253 Valerianus 253260 Gallienus 253268 Claudius II Gothicus 258270 Quintillus 270 Aurelianus 270275 Tacitus 275276 Florianus 276 Probus 276282 Carus 282283 Carinus 283285 Numerianus 283284 Diocletianus 284305 Maximianus 286305 Constantius I Chlorus 305306 Galerius 305311 Severus 306307 Constantinus I Maximus 306337 Maxentius 306312 Maximinus 306308 Licinius 308324 Maximinus Daia 310313 Valerius Valens 316317 Constantinus II 337340 Constans 337350
all. Keiser Traianus andis aastal 112 korralduse, et enda tunnistamine kristlaseks on karistatav surmanuhtlusega. Siiski ei nõutud kristlaste tagaotsimist ega pööratud tähelepanu kaebustele. Süüdistatud võisid vältida karistust loobudes oma usust ja ohverdades paganlikule jumalusele. 3.sajandil jõudis Rooma impeerium kaose ja lagunemise lävele. Sõdurkeisrid püüdsid taastada ühtsust koondades rahva vana riigiusundi ümber. Sellega seondus kristlaste tagakiusamine (keisrid Decius ja Valerianus). Keiser Deocletianus (285-305) taastas keisririigi ühtsuse. Riigi ideelisekd aluseks pidi olema Vana-Rooma usund. Aasal 303 välja antud ediktis nõudis ta kirikute hävitamist ja pühade raamatute ning esemete loovutamist. Järgmisel aastan nõuti kõigilt vaimulikelt ja teistelt kristlastelt surmanuhtluse, piinamise ja pagendamise ähvardusel ohverdamist paganlikele jumalustele. Repressioonide alla kannatas kõige enam riigi idaosa
emory.edu/COLLECTION/CLASSIC/IMAGES- CLASSIC/classic09L.jpg Constantinus I Suur http://static1.nagi.ee/i/p/17/02/00681702f472f5_m.jpg 18 100 75 50 25 0% Küsimus oli laiali saadetud 48-le inimesele noorteportaalis http:/www.rate.ee/ Küsimus oli järgnev: ,,Mitmes alljärgnevatest Vana-Rooma keisritest ei eksisteeri?" Ning vastusevariandid olid järgnevad: * Ei vastanud küsimusele * Ei tea a) Gordianus I b) Cepstinus c) Valerianus d)Otho e) Galba f) Nero g) Tiberius h) Augustus Vale vastus on variant b), mis on minu enda väljamõeldis. Pakutud variandid on eespool olevas näidikus samas järjekorras järjestatud. Järelikult: Enamus noortest ei vastanud küsimusele , sest suhteliselt suur osa ei teadnud vastust. Keisritest enimpakutud olid Nero ning Gordianus I, mis on muidugi valed vastused. Valet vastust ehk Cepstinust pakuti minuarust vähesel määral, mis näitab seda et väga palju ei teata Vana-Rooma keisritest.