(Nt: mulle ei meeldi, et sa nii räägid.) Rindlause koosneb kahest sama tasandilisest osa lausest. (Nt: isa sööb suppi, ema sööb praadi). ÖELDIS Öeldis on lause pealiige, väljendab tegevust. Öeldiseks on tegusõna. Öeldis on lauses põhisõnaks. Teised lauseliikmed on tema laiendid. Öeldise tähendusest sõltub laiendite hulk. S.t. mõni öeldis nõuab ühte mõni kahte või kolme laiendit. Tegusõna võimet siduda endaga laiendeid,nim valentsiks. Tegusõna võib lause öeldisena esineda vormiliselt väga mitmesgusel kujul. Lihtöeldiseks nim. öeldist, mis koosneb üksikverbi liht-ja liitvormist. Lihtvorm koosneb ühest sõnast. Liitvormiks on täismineviku, ennemineviku ja eituse vormid. Liitöeldiseks nim öeldist, mis koosneb mitmest tegusõnast, mis moodustavad ühtse tähendusliku terviku. 1. Ahelverbid -2 tegusõna 2. Ühendverbid tegusõna ja määrsõna 3
· G.N Lewis 1916 · Keemiline side teostub ühise elektronpaari moodustumisega kahe aatomi vahel · Ka pärast sideme moodustumist paiknevad elektronid aatomorbitaalidel · Sideme moodustumisest võtavad osa valentskihi elektronid · Iga paardumata valentskihi elektron saab osaleda ühe sideme moodustamises · Iga aatom püüab saavutada inertgaasile omast väliskihi elektronkonfiguratsiooni · Igal aatomil on kalduvus moodustada teatud arv keemilisi sidemeid ja seda arvu nimetatakse valentsiks Kovalentne side Moodustub juhul, kui kahel aatomil on ühine elektronpaar Homonukleaarne kahe sama elemendi aatomi vahel Heteronukleaarne erinevate elementide aatomite vahel Kovalentne side võib olla rohkem või vähem polaarne Polaarsuse ulatus sõltub aatomite elektronegatiivsuste erinevusest Elektronegatiivsus Iseloomustab aatomi võimet keemilises sidemes ühist elektronpaari enda poole tõmmata Pole täpselt mõõdetav On seda suurem mida suurem on aatomi:
vaja. VROOMI TEOORIA Motivatsioon = valents x ootus x hüvituse TN Valents kui väga soovitakse tasu, hüvitust. Ootus kaalutlus toimetuleku tõenäosusest Hüvitise saamise tõenäosus tegutsemise tulemusena saadava võimaliku hüvituse hinnang Valents: Kuna Jacob Arnold on muidu väga töökas mees, siis ei puudu tal ka ootused edutamise järele. Seepärast on tema valentsiks +0,3. Ootus: Kuna Jacob ise mingeid jõupingutusi ei tee, et edasi liikuda, siis on tema ootus tuleviku suhtes +0,1. Hüvituse tõenäosus: Jacob on väga motiveeritud ja kohusetundlik insener, kes saab enda töödega väga hästi hakkama. Ainsaks miinuseks on see,et ta pöördub iga pisima küsimuse korral kolleegide või ülemuse poole. Tema hüvituse saamise tõenäosuseks võiks olla +0,5. Motivatsioon = 0,3 x 0,1 x 0,5 = 0,015
vi ja vj vahel on graafis serv, ning aij = 0, kui nende tippude vahel serv puudub. l. Graafi G' = (V', E'), mis on saadud graafist G = (V, E) teatava hulga tippude ja servade kustutamisel, nimetatakse graafi G alamgraafiks. m. Graafi, mille kõigi tippude astmed on võrdsed, nimetatakse regulaarseks graafiks. 32) a. Graafi tipuga v intsidentsete servade arvu nimetatakse tipu v astmeks ehk valentsiks ja tähistatakse sümboliga d(v). b. Teoreem. Igas graafis on kõigi tippude astmete summa võrdne servade arvu kahekordsega. b.i. Tõestus. Tippude astmete summa leidmisel loeme iga tipu juures kokku kõik servad. Seejuures võtame iga serva arvesse kaks korda: üks kord ühe, teine kord teise otstipu servade hulgas. Seega on tippude astmete summa parajasti kaks korda suurem kui servade arv c. Järeldus
See millise lause liikmed peale öeldise veel saavad olla lauses sõltubki öeldisest. Sellepärast kutsutakse öeldist ka lausetuumaks. Erinevatel tegusünadel on vägagi erinev võime sisuda endaga erinevaid lauseliikmeid. Öeldis on kogu lause põhisõna ja kõik ülejäänud lauseliikmed on tema laiendid. On tegusõnu, mis nõuavad/lubavad enda kõrvale ühte laiendit, samas on tegusõnu, mis nõuavad kahte või kolme laiendit. Tegusõna võimet siduda endaga laiendeid nimetatakse valentsiks. 1. Tegusõnad, mis nõuavad enda kõrvale ainult ühte laiendit, neid nimetatakase ühevalentsteks tegusõnadeks (alus). Näide: käima, kukkuma, magama, laulma jne. Laps (alus) magab (öeldis). Tädi laulab. Kägu kukkus. 2. Tegusõnad, mis nõuavad kahte laiendit nimetatakse kahevalentseteks tegu- sõnadeks (alus + sihitus). Näide: armastama, lööma, söötma, ehitama, vihkama jne. Isa (alus) ehitab (öeldis) maja (sihitis). Ma armastan Sind. 3
annaabi.ee 
