(spermatogoonid, primaarsed ja sekundaarsed spermatotsüüdid, spermatiidid ja spermatosoidid) ning tugirakke e. Sertoli rakke Testise interstitsiaalne kude Interstitsiaalses koes paiknevad testosterooni tootvad rakud - Leydigi e. interstitsiaalsed rakud Munandivõrgustik (rete testis) omavahel seostuvate kanalikeste süsteem, mis paikneb munandi keskseinandis; valendikku vooderdab ühekihiline kuupepiteel, mille rakud omavad valendikupoolsel pinnal mikrohatte ja ühte pikka tsentraalset ripset (flagellum) Viimajuhakesed (ductuli efferentes) munandivõrgustiku kanalikesed liituvad ja moodustavad viimajuhakesed (täkk 12-23, koer 15-18) valendikku vooderdab epiteel, kus vahelduvad madalate ja kõrgemate rakkude grupid (ripsmeteta, kuid mikrohattudega kuubilised rakud ja sihvakad ripsmetega silinderjad rakud) Munandimanus (epididymis) Munandimanus jaguneb pea-, keha- ja sabaosaks
· Hemidesmosoom pool desmosoomis osaleva epiteeliraku poolt, teine pool on basaalmembraan. Aukliidus needilaadne, kahe raku vahel valgukanalid (südamelihas, silelihas), sarnased sünapsidega. Raku valendikupoolne pind · Mikrohatud · Liikumatud ripsmed e. stereotsiiliad · Liikuvad ripsmed e. kinotsiiliad Mikrohatud suurendavad imendumispinda, esinevad sooleepiteeli ja nefroni proksimaalsete tuubulite valendikupoolsel pinnal Stereotsiiliad eriti pikad hatud, liikumatud, neid leidub munandimanuse juha epiteelirakkudel. Tipus puudub valk villiin, nende vahel esinevad sillad, mis mikrohattudel puuduvad. Kinotsiiliad liikuvad ripsmed, esinevad hingamisteede, munajuha- ja emakaepiteelis. Koosnevad tsentrioolide derivaatidest (tuubulitest), esineb basaalkehake. Ripsmetel on puhastusfunktsioon. Näärmeepiteel Spetsialiseerunud epiteelirakud, sekreteerivad ensüüme, hormoone, lima.
c) mitmerealine epiteel - (kõik rakud kinnituvad basaalmembraanile, kuid vabale pinnale nad kõik ei ulatu). Ülemineku epiteelis pole rakkude kuju ja kihtide arv konstantne: organi seina sirutuse puhul rakud lamestuvad ja organi seina kokkutõmbumisel võivad nad epiteeli risti-suunas muutuda piklikuks. Kõhu-, rinna ja südamepaunaõõnt ja neis paiknevaid organeid katvat ühekihilist lameepiteeli nim. mesoteeliks, analoogilist rakukihti vere- ja lümfisoonte valendikupoolsel pinnal endoteeliks ning nahka katvat epiteeli epitermiseks. Näärmeepiteel moodustab sekretoorsete organite talitlust kandva koe ( parenhüümi). Näärmed on epiteliaalsed moodustised. Tavalistes näärmetes asetsevad rakud vahetult üksteise kõrval.Sekretoorne rakk võib seista ainurakulise näärmena endasugustest eraldi. Näärme sekretoorsed (lõpp-) osad lõpevad distaalselt umbsetena.Näärmete
kõrval). c) mitmerealine epiteel - (kõik rakud kinnituvad basaalmembraanile, kuid vabale pinnale nad kõik ei ulatu). Ülemineku epiteelis pole rakkude kuju ja kihtide arv konstantne: organi seina sirutuse puhul rakud lamestuvad ja organi seina kokkutõmbumisel võivad nad epiteeli risti- suunas muutuda piklikuks. Kõhu-, rinna ja südamepaunaõõnt ja neis paiknevaid organeid katvat ühekihilist lameepiteeli nim. mesoteeliks, analoogilist rakukihti vere- ja lümfisoonte valendikupoolsel pinnal endoteeliks ning nahka katvat epiteeli epitermiseks. Näärmeepiteel moodustab sekretoorsete organite talitlust kandva koe ( parenhüümi). Näärmed on epiteliaalsed moodustised. Tavalistes näärmetes asetsevad rakud vahetult üksteise kõrval.Sekretoorne rakk võib seista ainurakulise näärmena endasugustest eraldi. Näärme sekretoorsed (lõpp-) osad lõpevad distaalselt umbsetena.Näärmete jaotuse alusena arvestatakse nebde lõpposade kuju ja viimakäigu hargnemist
c) mitmerealine epiteel - (kõik rakud kinnituvad basaalmembraanile, kuid vabale pinnale nad kõik ei ulatu). Ülemineku epiteelis pole rakkude kuju ja kihtide arv konstantne: organi seina sirutuse puhul rakud lamestuvad ja organi seina kokkutõmbumisel võivad nad epiteeli risti-suunas muutuda piklikuks. Kõhu-, rinna ja südamepaunaõõnt ja neis paiknevaid organeid katvat ühekihilist lameepiteeli nim. mesoteeliks, analoogilist rakukihti vere- ja lümfisoonte valendikupoolsel pinnal endoteeliks ning nahka katvat epiteeli epitermiseks. Näärmeepiteel moodustab sekretoorsete organite talitlust kandva koe ( parenhüümi). Näärmed on epiteliaalsed moodustised. Tavalistes näärmetes asetsevad rakud vahetult üksteise kõrval.Sekretoorne rakk võib seista ainurakulise näärmena endasugustest eraldi. Näärme sekretoorsed (lõpp-) osad lõpevad distaalselt umbsetena.Näärmete
järgneb lihaskest (tunica muscularis), kus on longitudinaalne (stratum longitudinale) ja tsirkulaarne (stratum circulare) lihaskiht ja mukoosa e. limaskest (tunica mucosa), milles on limaskesta lihaskiht (lamina muscularis mucosae). Piki- ja tsirkulaarlihaskihi vahel paikneb plexus myentericus ja ringlihaskihi ning submukoosa vahel paikneb plexus submucosus. Limaskesta pinda suurendavad mukoos- ja submukoosvoldid, hatud ja mikrohatud. Viimased moodustavad enterotsüütide valendikupoolsel välispinnal harjasäärise. Peensoole limaskestas esinevad äärisrakud, mis on kõige arvukamad hattudel ja funktsioneerivad absorbeerivate rakkudena; karikrakud, mis on krüptide ülaosas, raku ülaosas on limatilk; Panethi rakud krüptide põhjas; Endokriinrakud peamiselt krüptide alumises kolmandikus, aga ka hattudel. Endokriinrakkude retseptorid on valendiku pool, oma peptiidhormoonid (sekretiin, CCK, motiliin, 13
66. Millised on kesknärvisüsteemi neuraalsed tüvirakud ja millised on eellasrakud? Neurulatsiooni käigus tekkinud neuraaltoru sein koosneb algselt kiiresti jagunevatest ühekihilise neuroepiteeli (NE) rakkudest, mis on esmased neuraalsed tüvirakud Kõik KNS neuronid ja makrogliia (oligodendrotsüüdid, astrotsüüdid, ependüümirakud) on pärit neuroeptieeli rakkudest NE rakud on polariseeritud, s.t neil on olemas nii apikaalne kui ka basaalne osa. Neuraaltoru ventrikulaarsel (valendikupoolsel) pinnal on NE rakud omavahel ankurdatud tiheliiduste ja adherentsete liidustega (NE apikaalne osa) ning basaalses osas integriinide kaudu pehmekesta (pia mater) pinnal oleva basaalmembraaniga Interkineetiline tuumade migratsioon – Iseloomulik neuroepiteeli ja radiaalgliia rakkudele Neurogeneesi alguses NE rakud muutuvad teist tüüpi neuraalseteks eellasrakkudeks, mida nimetatakse apikaalseteks radiaalgliia rakkudeks (aRG) aRG rakud on neuraalsed eellasrakud enamikule neuronitele ja
annaabi.ee 
