Sügisball Küünlakuu päike Kuus päeva paastusin ja müüsin Hanged, sügavad hanged kõik,mis veel müüa laskis end: - räästale tõstnud on ninad. tõin fraki, puhastasin küüsi, Aedkuuse silmile langend lõi verre uhke tantsulend. valendav müts. Õhk veeretab nurmede linal Ma külastasin kinokasti, küünlakuu päikese sütt. kus peeneks lihvit iga poos, ees peegli harjutasin maski, - Küla külmast on keras, nüüd tiirlen ballil lõgihoos. surudes hangede alla. Lõikavast valguseterast Meid võlub Veenus hõbekingis, vidutab silm. kel seljalõikes viimne piir, - Keskpäeval ju pudeneb valla
*Põimlauses võib ka sidesõnade ja, ning, ega, või ees olla koma. Õpetaja rääkis, et kõik said tööga hästi hakkama, ja lubas lapsed vahetundi. (Treener teadis, kus toimub võistlus ja mitu klassi osaleb.) *Kui sidesõnadele nagu, kui, otsekui järgneb öeldis, pannakse sidesõna ette koma. Põrand värises, nagu oleks kümme karu tantsu löönud. (Tee lookles nagu pikk valendav lint küngaste vahel.) *Lause alguses kõrvuti olevate sidesõnade vahele koma ei panda. Aga kui ta sellest kuulis, ei suutnud poiss enam hetkegi oodata. *Koma pannakse tavaliselt ühendsidesõna (siis kui, sellepärast et, nii et jt) ette. Kui selle esimest osa eriti rõhutatakse, on koma selle sõna järel. Ära otsusta enne, kui oled järele mõelnud. Ta otsustas, enne kui oli järele mõelnud. NB!
intelligentsem natuur. ,,Nipernaadi" - Tugevasti omanägemuslik teos, mis tekitas algul kirjandusringkondades ja raamatusõprade seas poleemikatki, sest polnud nagu eriti täpselt Gailiti moodi, kuid mis hiljem kujunes ootamatult laialt tuntud ja armastatud rahvafilmiks, ühtlasi tõestades niihästi kirjandusteose päris-gailitlikku elujõudu kui ka isikupärase reziikaemuse kunstilist lumma. ,,Hullumeelsus" - see valusgroteskse mõttega linateos, valendav esteetiline pärl, mille levi ühes hullumeelses riigis vägivaldselt katkestati, nii et õnnestunud teosel polnud võimalik siseneda ega kuuluda oma aja filmimaailma konteksti. Kui film kord paarikümne aasta pärast ,,riiulilt" alla võeti, oli see rahvusvahelist tunnustust leidev retro. ,,Saja aasta pärast mais" see film ootab oma õiget aega, mil ühiskond suudab seda filmi vaadata objektiivselt, keeruka koodi lahti lugeda ja aegade üle järele mõtelda.
Ta on maalinud teiste seas nii A. Starkopfi kui ka P.Arenit. Kooli lõpetab Jansen oma tuntud diplomitööga ,,Muhu saarel". Kunstide Akadeemia nõukogu otsusega tunnistati Jansen maali ,,Muhu saarel" eest kunstnikuks. Maal ,,Muhu saarel" on eriti suures formaadis ( 1,81 x 3,18 m ) teos. Tema tegevuslava moodustab mererannik. Pildi vasakust alumisest nurgast läheb veepiir pildi sügavusse. Sellel on kive ja võimas rändrahn. Edasi paar kaldale tõmmatud paati ja valendav abajas. Mererannik kõrgendab aeglases tõusus maa suunas. Pildi keskel seisab saaretaat, pastlais ja kootud vammuses, ühes käes piip, teine aga tõestetud silmade kohale. Maali koloriit on mõõdukalt hele. Selle määravaks aksendiks on keskel istuvate naiste kirjud rõivad, mille valitsevaks värviks on punane. Õnnestunud kompositsiooni kõrval esinev aga maali juures ka märkimisväärseid puudusi. Need avalduvad esijoones valguse ja koloriidi ebaühtlases reziimis
avaldanud ka reisikirju, artikleid kirjadest, följetone ja vesteid Tartu elust. (Kruus 1995 : 562) 6. Sügisball Küünlakuu päike Kuus päeva paastusin ja müüsin Hanged, sügavad hanged kõik,mis veel müüa laskis end: - räästale tõstnud on ninad. tõin fraki, puhastasin küüsi, Aedkuuse silmile langend lõi verre uhke tantsulend. valendav müts. Õhk veeretab nurmede linal Ma külastasin kinokasti, küünlakuu päikese sütt. kus peeneks lihvit iga poos, ees peegli harjutasin maski, - Küla külmast on keras, nüüd tiirlen ballil lõgihoos. surudes hangede alla. Lõikavast valguseterast Meid võlub Veenus hõbekingis, vidutab silm. kel seljalõikes viimne piir, - Keskpäeval ju pudeneb valla
keskel, selle juurest Loodus lahkub, kaob kuhugi mujale, kaugusesse. Inimesed kardavad kaugust, see tekitab neis hirmu olemise ees. Hirm tekitab teadmatust ning teadmatus annab järje edasi inimese sisemisele kurbusele , olles üheks kandvaks lüliks meie elus. Kurbuse jõud on sõnatuses. Kurbvaikuses avab Loodus ennast, et kurvasaja saaks kogeda imet- kordumatut tavalises ja vastupidi. 8 /---/ Siis on vaikuse sõnatu luule, ilmaotsani valendav valgus, kuni vallatuks ärkavas tuules sünnib lõpp, mille kannul käib algus. "Iga sügise jahedas leegis.." S.Nagelmaa on öelnud: "Viivi Luik ei tunne /---/ tõkkeid ei ruumis ega ajas: taeval ja maal pole vahet..." "Viivile aga näib taeval olevat eriline tähendus.Ta näeb vahel kõike otsekui taevast ja taeva taustal", sest "Taevas on talle kui pelgupaik, taevaste tuules saab olla ta vaba, eemal maapealsest viletsusest, vägivallast, räpasusest ja