Sulgudes magnetjuhtmes, on see voog aheldatud mõlema mähisega ja indutseerib nendes elektromotoorjõud: Primaarmähises valem 1.1 Sekundaarmähises valem 1.2 Kus 1 ja 2 on keerdude arvud trado primaar- ja sekundaarmähises. Koormuse Zt ühendamisel sekundaarmähise klemmidega tekib selles vooluringis vool i2. Sekundaarmähise klemmidel tekib seejuures pinge U2. Pingekõrgendustrafodes U2 > U1, pingemadaldustrafodes aga U2 > U1. Valemeist 1.1 ja 1.2 järeldub, et elektromotoorjõud e1 ja e2 võivad teineteisest erineda mähiste erinevate keerdude arvu tõttu. Seepärast võib, kasutades mähiseid vajaliku keerdude arvude suhtega, valmistada trafo mistahes pingetele. Trafo mähist, mis on ühendatud kõrgemapingelise võrguga, nimetatakse ülempingemähiseks; alampingelise võrguga ühendatud mähist aga nimetatakse alampingemähiseks. Trafodel on pööratavuse omadus. Sama trafot võib kasutada nii pingekõrgendus- kui ka
valemist (1) tuletise takistuse R järgi. Tähistame R ümber Rm -iks ning võrdsustame tulemuse nulliga: Siit R r m = . Järelikult on tarbijal eralduv võimsus maksimaalne siis, kui tarbija takistus R ja vooluallika takistus r on võrdsed. Maksimaalne kasulik võimsus on aga arvutatav valemist: Vooluallikate kasutamisel pole tähtis mitte ainult võimsus, vaid ka kasutegur. Kasutegur on defineeritud kasuliku ja koguvõimsuse suhtena ning see arvutatakse valemist: Valemeist (1) ja (3) järeldub, et tingimused suurima kasuliku võimsuse ja suurima kasuteguri saavutamiseks ei lange kokku. Kui kasulik võimsus on maksimaalne ( R r m = ), siis kasutegur on 0,5. Kasuteguri η lähenemisel ühele moodustab aga kasulik võimsus N1 ainult väikese osa oma maksimaalväärtusest N1m . Valemite (1) ja (3) järgi on sama välisahela takistuse R ja vooluallika elektromotoorjõu ε korral nii kasulik võimsus kui ka kasutegur
väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub silindrisse soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub. Paisunud gaas aga liigutab kolbi ning mootor käivitub. Neis masinates toimuvad soojusenergia ülekanded, mis panevad mootori liikuma. Külmutusmasin ja soojuspump Kujutame ette soojusmasinat, mis töötab seniste näidetega võrreldes pööratud tsükliga, st. kokkusurumine toimub kõrgemal, paisumine aga madalamal rõhul (temperatuuril). Valemeist järeldub, et kasulik töö , seega tuleb sellise masina käigus hoidmiseks kulutada mehaanilist energiat. Teine iseärasus on see, et kuna protsessid kulgevad vastassuunas, siis tuleb seal, kus varem energiat juurde anti (soojendati gaasi), seda nüüd ära võtta; seal aga, kus varem energiat ära viidi (jahutati gaasi), nüüd soojendada. Et -diagrammil madalamad kõverad tähendavad ka madalamat temperatuuri, siis pööratud tsükli
valemist. Vooluallikate kasutamisel pole tähtis mitte ainult võimsus, vaid ka kasutegur. Kasutegur on defineeritud kasuliku ja koguvõimsuse suhtena ning see arvutatakse valemist: N 1 IU U ¿ = = N I või IR R ¿ = I (R+r ) R+ r Valemeist (1) ja (3) järeldub, et tingimused suurima kasuliku võimsuse ja suurima kasuteguri saavutamiseks ei lange kokku. Kui kasulik võimsus on maksimaalne ( Rm= r ), siis kasutegur on 0,5. Kasuteguri lähenemisel ühele moodustab aga kasulik võimsus N1 ainult väikese osa oma maksimaalväärtusest N1m . Valemite (1) ja (3) järgi on sama välisahela takistuse R ja vooluallika elektromotoorjõu korral nii kasulik võimsus kui ka kasutegur suuremad sellel
· Mõõteliig ehk trassi lühenemine D=2T-K võrra, mis on tingitud puutujate asendamisest kõveraga punktide KA ja KL vahel. Pöördenurk arvutatakse horisontaalnurga järgi valemeist: pöördel paremale ja pöördel vasakule . Raadius R määratakse projekteeritava rajatise tehnilistest normatiividest ja maastiku eripärast lähtudes. Tangens T on täisnurkse kolmnurga kaatet, mille pikkus on . Kõvera pikkuse K saame arvutada valemist , kus on poolringi pikkus ja kõverale vastav kesknurk ehk trassi pöördenurk. Bisektor ehk, avaldades kolmnurga hüpotenuusi ON kaateti R ja täisnurga /2 koosinuse kaudu: . 72. Trassi nivelleerimine.
Mõõteliig ehk trassi lühenemine D=2T- K võrra, mis on tingitud puutujate asendamisest kõveraga punktide KA ja KL vahel. Pöördenurk φ arvutatakse horisontaalnurga β järgi valemeist: pöördel paremale φ1=180 ° −β1 ja pöördel vasakule φ ' 2 =β2 −180° . Raadius R määratakse projekteeritava rajatise tehnilistest normatiividest ja maastiku eripärast lähtudes. φ Tangens T on täisnurkse kolmnurga kaatet, mille pikkus on
Teiste sõnadega: omistades liikuvale osakesele lainepikkuse Seega arvutuslikku tüüpi lihtsustus. Kui rakendada seda kinnisel orbiidil liikuvale elektronile, saame "seisva laine tingimuse" . Ainult sellise orbiidi korral on osake "nullist erinev", ülejäänud juhtudel temale vastav laine kustutab iseenda interferentsi käigus. Et asjasse selgust tuua, arvutame Bohri valemitest elektroni impulsi ja võrdleme sellele vastavat lainepikkust orbiidi pikkusega . Lähtume valemeist Lähtudes impulsist saame lainepikkuseks Orbiidi pikkus on Niisiis vastab esimesele Bohri orbiidile üks, teisele kaks, jne lainepikkust. Lainepikkus ise kasvab vastavalt impulsi, seega elektroni orbitaalkiiruse vähenemisele. Et energia on võrdeline sagedusega (pöördvõrdeline lainepikkusega), väheneb samal ajal "energianivoode vaheline kaugus". Kõik täpselt nii, nagu vaja. Bohr'i aatomimudeli statsionaarsed orbiidid, joonistatuna seisevlainete kujul.
Teiste sõnadega: omistades liikuvale osakesele lainepikkuse Seega arvutuslikku tüüpi lihtsustus. Kui rakendada seda kinnisel orbiidil liikuvale elektronile, saame "seisva laine tingimuse" . Ainult sellise orbiidi korral on osake "nullist erinev", ülejäänud juhtudel temale vastav laine kustutab iseenda interferentsi käigus. Et asjasse selgust tuua, arvutame Bohri valemitest elektroni impulsi ja võrdleme sellele vastavat lainepikkust orbiidi pikkusega . Lähtume valemeist Lähtudes impulsist saame lainepikkuseks Orbiidi pikkus on Niisiis vastab esimesele Bohri orbiidile üks, teisele kaks, jne lainepikkust. Lainepikkus ise kasvab vastavalt impulsi, seega elektroni orbitaalkiiruse vähenemisele. Et energia on võrdeline sagedusega (pöördvõrdeline lainepikkusega), väheneb samal ajal "energianivoode vaheline kaugus". Kõik täpselt nii, nagu vaja. Bohr'i aatomimudeli statsionaarsed orbiidid, joonistatuna seisevlainete kujul.
Vastupanu vagude tekkele moodustab hõõrdejõu teise komponendi , mida nimetakse deformatsiooniks Td Seega molekulaar-mehaanilise teooria järgi hõõrdejõud T on arvutatav summaga T = Tm + Td (3.3) Bowdeni adhesioon-deformatsiooni teooria järgi hõõrdejõud on arvutatav valemiga T = Ta + Td (3.4) kus Ta hõõrdejõu adhesiooni komponent, Td - hõõrdejõu deformatsiooni komponent. Nagu valemeist 3.3 ja 3.5 nähtub on hõõrdejõu deformatsiooni komponendid mõlema teooria puhul samad. Hõõrdejõu molekulaar- ja adhesioonkomponendid on aga erinevad. Bowdeni teooria järgi faktilise kokkupuute piirkonnas toimub niivõrd tugev adhesioon, et molekulide vahel tekib metalne side s.o molekulide vaheline side asendub aatomite vahelise sidemega. Tekkivad sidemed libisemise käigus lõigatakse läbi, kusjuures läbilõige võib toimuda läbi nõrgema materjali, mitte läbi kokkupuutepinna.
momentide tasakaalu telje s2-s2 ja s-s suhtes: (Ne')Ed (Ne')Rd = fydAs1(d1-d2); (5.2) (Ne)Ed (Ne)Rd = fydAs2(d1-d2). (5.3) Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 80 Antud pikijõu ja ekstsentrilisuse korral toimub armatuuri dimensioneerimine, lähtudes valemeist (5.2) ja (5.3) kui tasakaaluvõrranditest: N Ed e A s1 ; (5.4) f yd (d1 d 2 ) N Ed e A s2 . (5.5) f yd (d1 d 2 ) Suure ekstsentrilisusega ristlõige