kuid Aleksandr Kerenski juhitud sotsiaaldemokraatlik valitsus suutis enamiku juhtivatest bolsevikest arreteerida. Lenin ja Zinovjev põgenesid aga Soome. Nad varjasid ennast mitmel pool, samas kui Petrogradis tekitas paanikat Lavrenti Kornilovi "mäss". Bolsevike liidrid amnesteeriti ning nad aitasid organiseerida pealinna kaitset. Lenin ei tihanud aga endiselt Petrogradi naasta. Tema suhtes kehtis endiselt vahistamisorder. Ta tuli pealinna alles septembris, redutades valedokumentidega konspiratiivkorteris. Smolnõisse, kus asus tol ajal bolsevike kontrolli all olev Petrogradi tööliste saadikute Nõukogu, saabus Lenin 7. novembri hilisõhtul. Algul ei tahetud teda sisse lasta, kuna tal polnud vastavaid dokumente. Lõpuks õnnestus Leninil siiski Smolnõisse siseneda ja Trotskiga kokku saada. Selleks ajaks oli Trotski poolt organiseeritud punaväelased hõivanud juba Venemaa Kesktelegraafiagentuuri, pangad, raudteejaamad jm strateegiliselt tähtsad punktid
1923. Tartus, raudteelase perekonnas. Ta õppis Tartu XV Algkoolis Riia tänaval ja hiljem Treffneri Gümnaasiumis, kust ta tolle aja mõistes lubamatu käitumise tõttu välja visati. Alliksaar võitles II maailmasõjas sakslaste poolel idarindel ning oli Klooga laagris raamatupidajaks. Aastal 1949 arreteeriti ta süüdistatuna riigivara raiskamises ning hilisemad vangilaagrites olemise põhjuseteks oli protest kehtiva riigikorra vastu. Artur siirdus valedokumentidega Saksamaale ning rändas Kesk-Euroopas mõnda aega ringi. Selleks et eelnevast aru saada on ta kirjutanud ühes oma luuletuses järgnevad laused: Ei leia ma teed teie kõvasti lukustatud tukkumisse. Mis siis ikka! Andestage mu kisa! Oleksin ühe te uneruutudest peaaegu puruks komistanud. Luuletajana debüteeris Alliksaar 1943. a Postimehes pühendusvärssidega Lydia Koidulale. Edasi õnnestus tal tosin luuletust avaldada veel erinevates ajalehtedes
sotsiaaldemokraatlik valitsus suutis enamiku juhtivatest bolsevikest arreteerida. Lenin ja Zinovjev põgenesid aga Soome. Nad varjasid ennast mitmel pool, samas kui Petrogradis tekitas paanikat Lavrenti Kornilovi "mäss". Bolsevike liidrid amnesteeriti,ning nad aitasid organiseerida pealinna kaitset. Lenin ei tihanud aga endiselt Petrogradi naasta. Tema suhtes kehtis endiselt vahistamisorder. Ta tuli pealinna alles septembris, redutades valedokumentidega konspiratiivkorteris. 7 1917 a.Oktoobrirevolutsioon Smolnõisse, kus asus tol ajal bolsevike kontrolli all olev Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, saabus Lenin 7. novembri hilisõhtul. Algul ei tahetud teda sisse lasta, kuna tal polnud vastavaid dokumente. Lõpuks õnnestus Leninil siiski Smolnõisse siseneda jaTrotskiga kokku saada. Selleks ajaks oli Trotski poolt
haarata, kuid Aleksandr Kerenski juhitud sotsiaaldemokraatlik valitsus suutis enamiku juhtivatest bolsevikest arreteerida. Lenin ja Zinovjev põgenesid aga Soome. Nad varjasid ennast mitmel pool, samas kui Petrogradis tekitas paanikat Lavrenti Kornilovi "mäss". Bolsevike liidrid amnesteeriti ning nad aitasid organiseerida pealinna kaitset. Lenin ei tihanud aga endiselt Petrogradi naasta. Tema suhtes kehtis endiselt vahistamisorder. Ta tuli pealinna alles septembris, redutades valedokumentidega konspiratiivkorteris. 19 1917. aasta Oktoobrirevolutsioon Smolnõisse, kus asus tol ajal bolsevike kontrolli all olev Petrogradi tööliste saadikute Nõukogu ( ()), saabus Lenin 7. novembri hilisõhtul. Algul ei tahetud teda sisse lasta, kuna tal polnud vastavaid dokumente. Lõpuks õnnestus Leninil siiski Smolnõisse siseneda ja Trotskiga kokku saada. Selleks ajaks oli Trotski poolt
rühmitus, millest kasvas veidi hiljem välja ,,Noor-Eesti", mistõttu aga Tuglas koolist välja heideti. Tuglast huvitasid ka ühiskodlikud, poliitilised teemad, ta oli sotsiaaldemokraatlike vaadetega. Ta arreteeriti ning veetis paar kuud Patarei vanglas, mis oli vaatega merele (inspireerituna luuletus ,,Meri"). Pärast vabanemist lahkus Eestist. Elas Soomes, suvel Ahvenamaal, talvisel ajal Euroopas, näiteks Pariisis. Tema silmaring avardub, käib teatris ja loeb palju. Külastas ka Eestit, valedokumentidega. Käib ka näiteks Estonia avamisel. Lõplikult Eestisse naasnud, hakkas Tuglas üpris aktiivselt Eesti kirjanduselus osalema. Kuulus ,,Siurusse", ,,Tarapitasse", andis välja ajakirju Odamees ja Ilo. Tema eestvedamisel rajati Kirjanike Liit ning selle väljaanne Looming. II ms puhkedes ei õnnestu tal põgeneda. Nõukogude Liit hakkas üle vaatama inimeste elulugusid ning Tuglas kuulutati rahvavaenlaseks. Stalini surma järel see küll vaibub. Talle anti maja Underi ja Adsoni maja Nõmmel
Seetõttu lahkus ta Eestist 1906. Elab Soomes, suvel Ahvenamaal, talvisel ajal Euroopas, nt Pariisis. Võimaluse korral ka mujal Euroopas. Samamoodi, nagu Vilde, näeb, loeb, ja külastab erinevaid etendusi, näituseid jms. Samas on ta elu lõpuni tundnud puudust süstemaatilisest kooliharidusest. Kirjeldusi kohtab tema reisiraamatutes. Välismaal olles ei saanud enne tagasi pöörduda kui 1917. Kümmekond korda külastas ta Eestit valedokumentidega. Käib ka nt Estonia avamisel, rahvarohkemates kohtades. Tema loomingus on palju salapära, müstifitseerimist, seda seostatakse tema enda tagaotsitava eluga. See ei takistanud tal Eesti kirjanduselust osavõtmist, tema teoseod ilmus ka Noor-Eesti albumites. Kui sai Eestisse tagasi, hakkas kirjanduselus hoogsalt kaasa lööma, oli keskne kuju.oli Siurus, Tarapitas, andis välja ajakirju Odamees ja Ilo. Oli üks eestvedajaid, et rajada Eesti Kirjanikkude Liit ning liidu väljaanne Looming
Ta ka arreteeriti ja saadeti Patarei vanglasse. Seal ta sai kongi, millel oli vaade merele. Seetõttu ka teos ,,Meri". Lahkus Eestist 1906.a-l, kuna kartis vahele jääda teiste tempude pärast. Soomes Ahvenamaal suvel, talvel oli ta Euroopas Pariisis. Nagu ka Vilde: külastab igast kultuuriüritusi enesearendamine. Tundis puudust süstemaatilisest kooliharidusest (kirjeldused tema reisiraamatutes). Tuglase näol on tegemist rahutuga. Ta käis 10 korda valedokumentidega Eestis. Miks tema novellides salapära ja müstifitseerimist enda kogemustest. 1917.a-l Eestis püsivalt. Osaline Noor Eesti I albumis. Sai oma loomingut seega avaldada. Võimalus tagasi tulla, una temast oli kirjandusmaastikul saanud keskne kuju. Andis välja ajakirju. Tema mõte oli asutada Eesti Kirjanie Liit. Vanim järjepidevalt ilmunud ajakirjaks: Looming. Peamiselt kirjutas ta novelle. 2 romaani siiski (nt ,,Felix Ormusson"-impressionistlik) ja mitu
annaabi.ee 
