Iseloomulik on vendluse vaim ja tõeline, sisemine usklikus. Uus kirjaviis- õigekirja reeglid, mille koostas 1843a eduard ahren. Üldine kirjaoskus- 19. saj keskpaigaks oli eesti saavutamas üldist kirjaoskust. Täiskasvanutest oskas lugeda ~80%. Kirjutamisoskus levis jõudsalt. Janis cimze seminar- asus valgas, koolitati kihelkonnaõpetajaid. Saksakeelne üatriootlik haridus. Sealt omandasid hariduse nt jakobson, valdemars. Postipapa- johann voldemar jannsen hakkas andma välja ajalehte perno postimees 1857. ajakirjanduse algus. Lauluisa Kreutzwald. 1857 ilmus tema luuleteos kalevipoeg. 1870 jõudis eepos rahvani. Aleksandri kool- eestikeelne keskool, tänuks talupoegade vabakslaskmise eest keiser aleksandrile Palvekirjade aktsioon aktsioon, mille osalised olid vennad petersonid ja johann köler. Ühine palvekiri aleksander Ile, majanduslike ja rahvuslike nõudmistega.
h tm 2. Esimesed kirjalikud tekstid (teada aastaid ja seda, mida tekst endast kujutab; missugust keeleainestikku sisaldab) 1224 – 1227 Henriku „Liivimaa kroonika“ - on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. 1241 – LCD - Taani hindamisraamat (ladina Liber Census Daniae, taani Kong Valdemars Jordebog) on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide. Taani hindamisraamatu lasi koostada Valdemar II Võitja. 1524 – 1532 Kullamaa käsikiri - vanim säilinud pikem eestikeelne tekst, sisaldab kaks palvet (Pater noster ’meieisapalve’, Ave Maria ’Maria tervitus’) ja usutunnistuse (Credo), kokku ligi 150 sõna 1535 Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus -Raamatu kogumaht oli umbes 140 lehekülge
· Mässuline LÄTI MAATUNDMINE · Mõjutatud G. Merkeli tööst · ,,Lätlased, eriti Liivimaal, filosoofilise sajandi lõpul" 1796 · Tähtis talupoegade haridus · Tartu ainus Vidzeme (Läti) hariduskeskus · Toetasid kapitalismi, et tulevikus arendada suhteid Venemaaga KRIsJANIS · Ärkamisaja vaimne juht VALDEMARS · Õppis TÜ 1854 1858 rahvamajandust (1825 1891) · 1864.a asutas Ainazis (Heinastes) merekooli KRIsJANIS · Folklorist BARONS · ,,Dainade isa" ehk ,,Rahvalaulude isa" (1835 1923) · TÜ 1856 1860 matemaatika, astronoomia · Ajaleht ,,Majas viesis" (Kodu Külaline) (1865 1906) · 1893 tagasi Riiga · Ülejäänud elu korjas/tegeles rahvalauludega
esimesena hakkas 1822?. aastal Miitavis ilmuma Läti leht e Latweeschu Awises. 1832? Läti Inimeste Sõber – tõid ära ka teateid laiast maailmast. Leitlans. Päritolult pärisorise talupoja poeg, aga oli lõpetanud kihelkonnakooli, töötas kaua aega vallakirjutajana. Just selle kõrvalt hakkas kirjutama ka lätikeelset luulet, hiljem ka lühiproosat. Tänu sellele tõusis Mahjas Wesise toimetajaks. Viimane on kindlasti võrreldav Pärnu Postimehega. Noorlätlased. Krišjanis Valdemars Tagantjärele on väidetud, et kui ta juba vallakirjutaja abi oli, paistis silma rahvuslike taotluse poolest. Koondas enda ümber kohalikke ärksamaid talupoegi. Pani aluse vallaraamatukogule, andis oma kirjutajapalgast raha raamatute ostmiseks – väidetavalt esimene avalik raamatukogu Lätis. Olevat kogunud vallakirjutajana teatud kapitali, astus ta veel nii kõrges vanuses nagu 24 (selleks, mis ta tegi, tõesti kõrge vanus) Miitavi gümnaasiumisse. Seal ilmnenud tema tegevuses taas
- Innustatud 1835.aastal avaldatud soome ,,Kalevalast", koostasid kaks Tartu ülikooli artsiteaduskonna eestlasest lõpetajad Friedrich Faehlmann ja Friedrich Kreutzwald eepose ,,Kalvepoeg",mis avaldati aastail 1857-1861 Õpetatud Eesti Seltsi eestvõttel. Andrejs Pumpursil õnnestus 1888.aastal läti rahvuseepos ,,Karutapja"(Lacplesis). - Läti rahuvslik ärkamine: Krisjanis Valdemars, Krisjanis Barons ja Alunans, õppisid Tartu ülikoolis. 1862 Peterburi esimene avalik rahvuslik läti nädalakiri Peterburi ajaleht. - Eesti rahvuslik ärkamine: Jakob Hurt, ük esimesi doktorikraadi saanud eestlasi. Eesti rahvaluule kogumine. Barons ja tema kaaslased avaldasid 220 000 läti dainat (rahvalaulu). - Laulupeod. Lauluselts Vanemuine, mille asutas Jannsen 1865.aastal, korraldas 1869.aastal Tartus esimese eesti rahvusliku laulupeo
Inglismaal, jõudsalt levis ka kirjutamis-ja arvutamisoskus. Ilmus ka uusi õppeaineid, nagu maateadus ja noodist laulmine. Kõrgema hariduse saamiseks pidid talupojad minema saksakeelsesse kooli. Kuid saksakeelne haridus võis osutuda väga patriootiliseks. Nii oli nt Valgas asuvas Jãnis Cimze seminaris, kus koolitati kihelkonnakooliõpetajaid. Seal said hariduse paljud eesti ja läti rahvusliku ärkamisaja suurkujud, nagu Carl Robert Jakobson ja Krisjanis Valdemars. Postipapa Pideva ajakirjandue alguseks tuleb lugeda 1857.a, mil Vändra köster ja Pärnu Ülejõe vallakooli õpetajad Johann Voldermar Jannsen hakkas välja andma ajalehte "Perno Postimees". Leht sai kiiresti populaarseks, milles oli suur osa väljaandja enda ladusatel kirjutistel. Jannsen oli pärit möldri perekonnast, seea natuke parematest oludest kui tavalne talupoeg, ent siiski talupojaseisusest ja maarahva keskelt. Hariduse oli ta saanud Vändra kihelkonnakoolis
annaabi.ee 
