perioodiliste maksetena. 15 2. kasum kapitalilt mis kujuneb investeeringu objekti turuväärtuse muutumisest. Kasum või kahjum kapitalilt on vahe investeeringu objekti praeguse turuväärtuse ja esialgse ostuhinna vahe. Ajaperiood mille jooksul investeeringu objekt on investori käsutuses nimetatakse vara valdamis perioodiks. Investeeringu tasuvust valdamis perioodil saab leida järgmisel viisil. investeeringu tasuvus= (jooksevtulu+ kasum kapitalilt)/investeeritud summa soetati aktsiaid A ja B. Aktsia A Aktsia B Investeeritud summa 1000 1000 Aastaga teenitud dividend 30 180 Müügihind aasta lõpus 1070 970 Investeeringu tasuvus A=20% (130+70)/1000
Kasutamine seisneb asja kasulike omaduste tarbimises ja asjalt viljade saamises. Käsutamine seisneb asja juriidilise saatuse määramises eelkõige on selleks asja võõrandamine ja asjaõigustega koormamine. Kasutamist, käsutamist ja valdust võib ka teistele üle anda. Tehinguga ei saa isiku käsutusõigust välistada ega piirata. Omanikul on õigus omandist loobuda või asi hävitada. Omanikul on õigus nõuda et kolmandad isikud ei rikuks tema õigusi: ta võib kaitsta ennast valdamisõiguse rikkumise korral valduse kaitse sätete järgi, kui kaitsta võib ta ennast ka omandi kaitse sätete kohaselt esitada vindikatsiooni- või negatoornõude. Omanik võib nõuda et teda ei segatas omanikuhuvi teostamisel. Omanikule kuuluvad ka avalik-õiguslikud ja võlaõiguslikud kaitsevahendid. Omandi subjektideks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud, sealhulgas ka nt piiratud teovõimega isikud. Nende suhtes toimub omandi soetamine esindajate kaudu.
pärijale, kehtib kasutusvaldus pärija suhtes edasi. KASUTUSVALDAJA ÕIGUSED KÄSUTAMINE Kasutusvalduse üleandmise keeld kasutusvaldus ei ole üleantav. Kasutusvaldusest tulenevaid õigusi ja kohustusi võib teostada teine isik, kui kasutusvalduse tekkimise aluseks oleva seaduse või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Võlaõiguslik teostamise loovutamine teisele isikule saab välistada kasutusvalduse seadmisel KASUTUSVALDAJA ÕIGUSED KASUTAMINE Kasutusvaldajal on asja valdamis- ja kasutusõigus ning õigus asja viljale. Kasutusvaldajale kuulub loodusvili (valminud ja eraldatud kasutusvalduse ajal) ning õigusvili (tekkinud kasutusvalduse ajal, sõltumata selle sissenõudmise ajast). Kasutusvaldaja õigused kasutusvalduses oleva asja kasutamise suhtes on piiritletud omaniku enda õigustega. Kasutusvaldajal on õigus kasutada maavarasid, samuti metsa kinnisasja korrapäraseks majandamiseks vajalikul määral. KASUTUSVALDAJA KOHUSTUSED
eriti halb on olukord siis, kui viimased sekkuvad riigi valitsemisse. Platoni kirjeldatud valitsemisviisi võiks nimetada sophokraatiaks, ekspertokraatiaks, tarkade valitsuseks. See on laialt levinud tõlgenduse järgi esimene tehnokraatia, s.t faktiteadmistele, vahendikompetentsile põhineva võimu- ja valitsemise kontseptsioon, läänemaailmas. Ometi on siin peidus tänapäevani sügav filosoofiline problemaatika: faktiteadmine ja väärtus, valdamis- ja orietatsioonilise teadmise suhestamine, vahendikompetents ja eesmärgikompetents, ekspert ja poliitik; poliitikafilosoofias on nende dialektiliste polaarsuste analüüs ja seostamine olemuslik. Ons niimoodi üldse võimalik, et ekspertvalitsejal on soovi, suutlikkust ja õigust ,,teha kõiki inimesi viimaste oma soovist sõltumatult õnnelikuks?" Platoni filosoof-valitsejate kompetents paistab sisaldavat mõlemat nii teadmist faktidest kui teadmist väärtustest
isikuid. Viimaseks on jäänud eraõiguse kolmas, ent selle eest olulisim osa: asjad. Roomas oli asja mõiste äärmiselt lai ning hõlmas sisuliselt kogu vara. Rooma eraõiguse tähenduses asjad (res), õigem oleks öelda esemed, hõlmasid kõiki õigussuhteid ja asjaolusid, mis võisid tekitada vara. Sellisteks olid tänapäevane asjaõigus ise, aga ka pärimisõigus ja võlaõigus. Asjaõigust võib defineerida ka kui normide kogumit, mis reguleerivad kindlate isikute valdamis- ja käsutamissuhteid varaga (kehaliste asjadega, vt asjade liigituse osa). Kui võrrelda kaht peamist neist, asjaõigust ja võlaõigust, siis oleks see õigusliku reguleerimise mehhanismi poolest järgmine. Asjaõigussuhted on staatilised (suunatud mingi asja omanikuks või valdajaks olemisele), võlaõigussuhted on vahetussuhted. Asjaõigussuhtes on õigustatud subjektiks omanik ning kohustatud subjektiks kõik teised
annaabi.ee 
