d Vanus 9-14 Vaktsiini a. 2 Vanus 9-13 a. - manustam annust : 0,5 2 annust: 0,5 ml ine ml 0 ja 0 ja 6 6.kuul kuul Alates 13a. 3 Alates 14.a - annust 0, 2 ja 6 3 annust 0, 1 kuul ja 6 kuul Vaktsiinide immunogeensus Mõlema vaktsiini immunogeensus on hea 98% vaktsineeritutel tekkis antikeha kõigi vaktsiinis sisalduvate HPV genotüüpide suhtes Antikehade max taset täheldati uuringutes 7.kuul peale vaktsineerimist, edaspidi see langes, kuid 4-4,5 aastat peale vaktsineerimist jäi kõrgemaks kui naturaalse infektsiooni läbipõdemise järel. Tüdrukutel ja poistel antikehade tase 2x kõrgem võrreldes noorte naistega Uuringud 24-55a naistel on näidanud head immunogeensust ka selles vanusegrupis. Immuunsuse kestus
Hällisurm (SIDS) ja difteeria/teetanus/läkaköha (DTL) vaktsiin. Esimesed andmed, et läkaköha komponent vaktsiinis põhjustab ajuturset ja kroonilisi ajukahjustusi ning võib põhjustada surma, ilmusid juba 1930ndatel aastatel. 1933.a ilmus Taani arsti Madseni artikkel, kus ta kirjeldas kaht beebit, kes kohe pärast DTL süsti surid. Aastate jooksul ilmus uusi samalaadseid uurimusi, kuid kogu see aeg jätkus ka miljonite laste vaktsineerimine DTLga. Austraalia arst ja teadlane Viera Scheibner oli esimene, kes leidis põhjaliku ja tõestatud seose DTL vaktsiini ja hällisurma vahel
1.1 Viirused Viirust otseselt mõjutavalt ravimit ei ole. Külmetuskahtluste korral või esimeste sümptomite ilmnedes võib organismi tugevdada päevakübaratablettide või C-vitamiiniga ning juua võimalikult palju, soovitavalt taimeteed. 1.1.1 Vaktsineerimine Levinuim viis gripist hoidumiseks on iga-aastane vaktsineerimine. Iga vaktsiin sisaldab kolme gripiviirust ühte A (H3N2) viirust, ühte A (H1N1) viirust ja ühte B viirust. Vaktsiinis sisalduvad viiruse tüved vahetuvad igal aastal vastavalt rahvusvahelisele soovitustele ja teadlaste hinnangule, millised viiruse tüübid ja tüved antud aastal ringlevad. Umbes 2 nädalat pärast vaktsineerimist tekivad organismis antikehad, mis kaitsevad gripiviiruse eest. 1.2 Külmetushaigused Apteegist võib leida preparaate, mis aitavad organismil haigust kiiremini läbi põdeda ja leevendavad köha, nohu ja kurguvalu. Palavik ja köha on aga organismi loomulikud
ohutuse ja tõhususe vahel. · SURMATUD E BAKTERIAALSED VAKTSIINID - tõvestav mikroob on surmatud (kemikaalid, kõrge temp.) töötlusega. Tekitavad põhiliselt B-rakulise vastuse, kestva immuunsuse jaoks on vaja kasutada lisadoose ja/või adjuvante. N: kõige tuntum on tüüfuse vaktsiin; järgnesid teiste bakteriaalsete kõhutõbede ja läkaköha vastu . Probleemideks olid, et paljud osutusid ebaefektiivseteks, sest kaitse ei kestnud kaua, vaktsiinis olevad endotoksiinid tekitasid kõrvalnähte. Tänapäeval kasutatkse laiemalt veel vaid tüüfuse ja läkaköha vaktsiine. Planeeritakse kasutada surmatuid ja kahjustatud polioviiruse vastaseid vaktsiine segamini esimesi laste vaksineerimiseks, hiljem teist kuna efektiivsem ja tagab kestva immuunsuse. · MIKROOBSETEST KOMPONENTIDEST VAKTSIINID - töötati välja teetanuse ja difteeria vastu. Mõlemil juhul oli varem näidatud, et haigust põhjustab bakteris leiduv valguline toksiin
võimalik ka Löffler). Või nagu ma Murrayst aru sain: mitteselektiivsele veriagarile ja siis selektiivsele tta-le. • Toksigeensuse testid Elek ja NAT. Elek on in vitro difusioonitest, enimkasutatav. • Enam merisigu ei süstita, nukleiinhapetel põhinevaid meetodeid veel pole. ravi ja profülaktika. Profülaktikas immuniseerimine formaliinis inaktiveeritud toksiiniga, kombineeritud vaktsiinide DTP ja dT komponent. Laste ja täiskasvanute vaktsiinis on erinev kogus anatoksiini – lastel suuremad antigeenikontsentratsioonid, neil d-ga immuunsust ei tekiks, täiskasvanul D-ga tugevad kõrvalnähud. See on efektiivne raskete haigusvormide vastu, kuid ei likvideeri tekitaja tsirkulatsioni. Vajalikud korduvad vaktsiinidooside manustamised iga 10 a järel. Ravis antitoksiline seerum, penitsilliin või erütromütsiin, sümptomaatiline ravi.
Teised bakterite vastased vaktsiinid sisaldavad bakterite rakuseina komponente. Nt läkaköha, meningokoki, pneumokoki vastased vaktsiinid. Mõned viirusvastased vaktsiinid sisaldavad vektoreid (nt pärmiseen), mis sisaldavad antigeenseid klonaalseid valke. Toksoide kasutatakse difteeria, teetanuse, koolera vastastes vaktsiinides. Subühikulised vaktsiinid (subtsellulaarsed, toksoidid) on loodud, et vähendada vaktsiini toksilisust. Pinnaantigeenid on kasutusel B-hepatiidi vaktsiinis. Superantigeenid. Antigeenid (valgud, mida toodavad mitmed patogeenid: bakterid, mükoplasmad, viirused), mis suudavad aktiveerida suure hulga Th-rakke. Tähtsamad superantigeenid on stafülokokkide endotoksiinid, mis võivad seostuda TCR Vβ-regiooniga (T-raku retseptori varieeruva osa β-ahelaga). Th-rakkude aktivatsiooniks on vaja ka, et superantigeen seostuks APC pinna MHC II klassi molekulidega. Superantigeene seejuures ei töödelda ega esitleta APC-de poolt
annaabi.ee 
