siis laduda kurgid. Vett valada veidi üle purgi kumeruse. Puhta salvräti sisse panna 100 g jämedat soola, siduda niidiga kinni. Soolakotike panna purki nii, et ta ulatuks kuni 5 mm vette, purk sulgeda plastmasskaanega ja viia kohe keldrisse (mitte loksutada). 4. Nõu põhja panna 1/3 maitserohelisest, panna nõu poolenisti kurke täis, siis 1/3 maitsetaimi, täita nõu üleni kurkidega, peale panna ülejäänud maitseained ja valada üle soolveega. Peale panna puust vajutis koos raskusega. Hoida keldris. 100 kg kurkide kohta: 300-400 jämedalt hakitud küüslauku, 3-4 kg tilli (õite või seemnetega), 500 g tükeldatud mädarõigast, 1 kg mustsõstralehti või 500 g mädarõikalehti. Võib lisada ka tamme- või kirsilehti, 100 g kibedat kaunpipart, 500 g peterselli- või sellerilehti, estragoni, koriandrit jt maitsetaimi. Soolvesi: 12 l veele 800 g (väikesed kurgid) või 1 kg (suured kurgid) jämesoola. * Ilma soolalahuseta soolatud kurgid.
Seejärel latikad soolatakse ning jäetakse paariks päevaks soolduma. Sooldunud latikad pestakse eraldamaks lima ning üleliigset soola. Latika pooled riputatakse, sabapidi nöörile aetult, tuule kätte ent vilusse kohta, sest päikesevalguse käes muutub kala kollaseks. Latikaid kuivatakse seni kuni nad täitsa kuivaks on muutunud. Kuivatatud latikaid säilitatakse kas tünnides ehk sobivates toidunõudes kihtidena laotult ja ilma soolata. Pealmisele kihile asetatakse kerge vajutis. Latikate ahju-kuivatus-peale leiva küpsetamist laotakse ahju puhtad õled ja nende peale kergelt soolatud kalad. Kalu tuleb kuivatamise juures pidevalt pöörata. Kalu kuivatatakse ahjus seni kuni latikad on läbiküpsenud ja kuivanud. 3. KAHEKSAJALG Harilik kaheksajalg (Octopus vulgaris) on kaheksajalgsete sugukonda kuuluv peajalgne, kaheksahaarmeliste seltsi tavalisim ja suurim liik. Harilik kaheksajala looduslik levila ulatub Suurbritannia lõunarannikust
grammi piima kohta). Laapilahus valatakse peene joana juustupannile, seejures segatakse ja soojendatakse 30ºC ja 30 minuti pärast tekib kalgend ning eraldub vadak. Kalgend lõigatakse spetslõikuritega väikemateks ja suuremateks teradeks (läbimõõt 3-5 mm), nii tekib see juustumass ehk teraline kohupiim. 4.Vadak paremi eralduks soojendatakse juustumass 50ºC-ni ja kerge vajutise all pressitakse suured laapid (pehmete laapide puhul isepressimine, vajutis peale ei panda). 5.Juustumassile lisatakse pisut soola ja siis valatakse spetsvormidesse (silindri-, ovaalse-, kandilise kujuga), vormis toimub lõplik pressimine, omandab juustustruktuuri 10-20 tundi. 6.Pressjuustud võetakse vormist välja ja pannakse soolavette, et omandaks soolasisaldust, 2 päeva kuni üks nädal. 7.Soolatud juustud pannakse käärimiskeldrisse, seal ta omandab õiged maitsed, aroomi.
grammi piima kohta). Laapilahus valatakse peene joana juustupannile, seejures segatakse ja soojendatakse 30ºC ja 30 minuti pärast tekib kalgend ning eraldub vadak. Kalgend lõigatakse spetslõikuritega väikemateks ja suuremateks teradeks (läbimõõt 3-5 mm), nii tekib see juustumass ehk teraline kohupiim. 4.Vadak paremi eralduks soojendatakse juustumass 50ºC-ni ja kerge vajutise all pressitakse suured laapid (pehmete laapide puhul isepressimine, vajutis peale ei panda). 5.Juustumassile lisatakse pisut soola ja siis valatakse spetsvormidesse (silindri-, ovaalse-, kandilise kujuga), vormis toimub lõplik pressimine, omandab juustustruktuuri 10-20 tundi. 6.Pressjuustud võetakse vormist välja ja pannakse soolavette, et omandaks soolasisaldust, 2 päeva kuni üks nädal. 7.Soolatud juustud pannakse käärimiskeldrisse, seal ta omandab õiged maitsed, aroomi.
lisandid rikastavad ka soolakala maitseomadusi. Soolamise mõju põhinebki sellel, et keedusoola toimel kaotavad soolatavad kalad vett ja muutuvad veevaeseks. Suuremate kalade soolamine (näiteks lõhe, latikas, lest, siig jt) käib niiviisi: Soolamisnõu põhja puistatakse soola, sellele laotakse kalad, nahk allapoole, kiht soola ja jälle kalad. Pealmistel kaladel pannakse nahapooled ülespoole ja veidi paksem soolakiht peale. Järgmisel päeval pannakse vajutis. Neljandal või viiendal päeval, kui soolavesi on muutunud roosakaks, kurnatakse see pealt ära (kalu veest välja tõstmata), keedetakse läbi, eemaldatakse vaht ja valatakse see jahtunult kaladele. Nõu kaetakse vajutuskaane ja vajutisega. Kui soolvesi kalu ei kata, lisatakse soolvett juurde. Selliselt soolatud kalad on tarvitamiseks liiga soolased, kuigi säilivad hästi. Pikka aega säilinud ja läbisooldunud kalu leotatakse nii, et soolasus oleks umbes 6...7 %. Suvel
annaabi.ee 
