Tihtipeale peitub võimuvõitluse taga sügavam põhjus kaitsta üht või teist väliste vaenlaste, välisuuenduste eest, kuid siin jääb peale traditsioon. Ta neelab alla kõik uuendused. Kõik saab ühte patta uute traditsioonide nime alla. Teatriuuendustega alustas Kaarel Ird kuldsetel kuuekümnendatel. Veel varem, ammu enne Vabariigi sündi lõi keelt uueks härra Masing, rääkimata siis Kristjan Jaak Petersonist. Ometi näivad tollased uuendused nüüd tolmununa, igavikku vajununa. Neile pole omaks saanud Wikmani poiste surematust. Või äkki ikkagi on? Õnnis õ-täht keerab ju iga välismaise keeleõppija igatpidi sõlme, uuendab tema keelt ja treenib lihaseid. Täpselt nii kandub ajas pidevalt edasi Voldemar Panso suur teatriime, uuendus, kui nii võib öelda Lavakool, see Püha Teatrigraal. Traditsioonidega on veidi teisiti. Me jookseme marti, sööme jõuludel verivorsti ning pistame jaanipäeval tule otsa suurele lõkkele
· lihaspinge ja lihaspingega seotud valud · kuumad ja külmad hood · tuimusetunne või surinad · pearingluse-, ebakindlusetunne · tükitunne kurgus, neelamisraskused Vaatamata tekkepõhjusele reageerime me ärevaks muutumisel füüsiliselt ja psüühiliselt laias laastus samamoodi. Reaalsete ohtude peale ehmudes tekib meil alati ühesugune reaktsioon. Me käitume ühtemoodi nii siis, kui marsime mõtteisse vajununa auto eest läbi ja oleme üsna lähedal selle alla jäämisele, kui ka siis, kui meid ähvardab pimedal ööl joobes inimeste kamp. Emotsioonidega seotud kehalised aktiivsuse muutused on normaalsed füsioloogilised nähtused, mille eesmärk on organismi mobiliseerimine, et antud olukorraga paremini toime tulla. Kui ärevuse väljendused on liiga tugevad või kestvad, ei allu tahtele ja toovad kaasa elupiiranguid ja kannatusi, võib ärevust pidada haiguslikuks. Haiguslikkuse piir ongi see, et
) Köhleri kõhklus loo algupära suhtes tuleb ilmselt sellest, et kogu "lendava hollandlase" pärimus on suuresti anonüümne ja põhineb paljuski suulisel traditsioonil. Ühe tuntuma legendi järgi on hollandlase prototüübiks kapten van der Decken, kelle laev läinud põhja 1641 Hea Lootuse neeme lähedal. Van der Decken olnud Hollandi Ida-India kompanii teenistuses, ja Indiast tagasi pöördudes mõlkunud tal meeles koloonia rajamine Aafrika lõunatippu. Sügavasti mõttesse vajununa ei märganud ta aga taevasse kogunevaid pilvi. Kaptenile tulnud mõistus pähe alles siis, kui laev oli jäänud marutuulte kätte. Pärast mitmetunnist heitlust põrgatud vastu kari, ja kui laev vajuma hakanud, hüüdnud van der Decken meeleheites: "Jõuan ikka ümber neeme, kas purjetan või viimsepäevani!" Kurat kuulnud kapteni sõnu ja teinud temast "lendava hollandlase", kes peab igavesti sõitma mööda maailmamerd, leidmata kuskil rahu.
alussärki. Järgmisena tõmmati selga tuunika, mis jättis alussärgi allääre nähtavale. Tuunika võis olla vöökohast kehasse töödeldud või sellest kõrgemalt särbiga keha ligi tõmmatud. Tuunika peal kandsid Bütsantsi naised rooma stoolat, vahel isegi kaht korraga. Stoola peal võis olla veel palla ehk mantel. Kanti ka loori, milleks tolleaegse moe järgi oli pikk kangariba, mida võidi kanda kuklale vajununa või siis ettepoole voldituna ja üle käsivarre drapeerituna. Meeste riietus: Bütsantsi riigi varasel ajajärgul kandsid mehed Rooma mõjutustega rõivastust, mis kehavormide peitmiseks oli mitmekihiline. Ihu peal oli pikkade varrukatega, tihedalt 26 kehale liibuv tuunika, mis ulatus kas põlvini või pahkluuni. Selle tuunika peal või ka selle asemel kanti pikkade ja laiade varrukatega tuunikat, mida nimetati dalmaticaks.
alussärki. Järgmisena tõmmati selga tuunika, mis jättis alussärgi allääre nähtavale. Tuunika võis olla vöökohast kehasse töödeldud või sellest kõrgemalt särbiga keha ligi tõmmatud. Tuunika peal kandsid Bütsantsi naised rooma stoolat, vahel isegi kaht korraga. Stoola peal võis olla veel palla ehk mantel. Kanti ka loori, milleks tolleaegse moe järgi oli pikk kangariba, mida võidi kanda kuklale vajununa või siis ettepoole voldituna ja üle käsivarre drapeerituna. Meeste riietus: Bütsantsi riigi varasel ajajärgul kandsid mehed Rooma mõjutustega rõivastust, mis kehavormide peitmiseks oli mitmekihiline. Ihu peal oli pikkade varrukatega, tihedalt 26 kehale liibuv tuunika, mis ulatus kas põlvini või pahkluuni. Selle tuunika peal või ka selle asemel kanti pikkade ja laiade varrukatega tuunikat, mida nimetati dalmaticaks.