olenemata ei tekiks varinguid. Lõppkaeve kaevamisel tuleb olla ettevaatlik, et ei rikutaks pinnase struktuuri ning põhi jääks võimalikult tasane. Eriti oluline on see peeneteraliste pinnaste korral. Kahjustuste vältimiseks tuleb kaevetööde ajal arvestada ka tööohutuse nõuetega. Süvendi põhja kõrgus ei tohi erineda projektis määratud kõrgusest rohkem kui 0 mm... -100 mm ning põhjas ei tohi olla vettkoguvaid vajumeid. [5] 3.3. Täitetööd Mulle tehakse ühtlase paksusega, rõhtsate ja täislaiuses kihtidena. Kihi paksus ei tohi olla üle 0,7 m. Mulle laius peab olema selline, et tihendatult on see nõutud mõõtmete kohane. Optimaalse niiskuse saavutamiseks lisatakse vajadusel tihendatavale kihile vett, kus ta peab ühtlaselt laiali valguma. Korraga tihendatava kihi paksus oleneb tihendatava materjali omadustest ja kasutatavatest tihendusseadmetest
Kõigil neil juhtudel tuleb arvestada komplekselt tervet hulka erinevaid tegureid: ehitise sobivust antud ehitusgeoloogilistes tingimustes; keskkonna tingimusi; ehitisele mõjuvaid koormusi ja sundpaigutusi; ehitusgeoloogilisi tingimusi, sealhulgas pinnasekihtide asetust, pinnaste tugevus- ja deformatsiooniomadusi, pinnasevee taset ja selle võimalikke muutusi, pinnase murenemisprotsesside toimumist ja karstinähtusi. maapinna võimalikku vajumist veealanduse tõttu; maapinna vajumeid kaevandatavatel aladel; 29 uute ehitiste mõju olemasolevatele; ehitise lubatavaid piirvajumeid ja deformatsioone; ehitise, vundamendi ja pinnase koostööd. Mõnedel juhtudel on oluline hinnata võimalikku deformatsiooni suurust kandepiirseisundis. Seda peab tegema habraste ja deformeerudes nõrgenevate materjalide puhul nagu ülearmeeritud
läbipaindel ning vertikaalsest ja külgkoormusest põhjustatud sisepingete võimalikel tagajärgedel nii, et saaks vältida tarindite kahjustusi. Vajumisvuugid tuleb teha: Kohtadesse, kus koormused vundamenditaldmiku all on erinevad (erineva koormusega ja massiga hooneosade vahele, erineva taldmiku laiusega ja erineva rajamissü rajamissügavusega vundamentide vahele) ja kohtadesse, kus on oodata erinevaid vajumeid; vajumeid; Hooneosade vahele, millede all on erineva kandevõimega pinnas; Vana ja uue hooneosa vahele. 52 26 Deformatsioonivuugid Väikeplokkidest seintel tehakse deformatsioonivuugid: sooja ja kü külma
2. Lintvundament. Enamasti ehitise seinu toetav vundament, mille pikkus on üle viie korra suurem laiusest (joonis 4.1 a). Mõnikord kasutatakse vajumite ühtlustamiseks ka postide rea all (joonis 4.1 b) 3. Ristlintidest vundament. Kasutatakse karkassehitiste puhul, vahetult talla alla jääv pinnasekiht on piisavalt tugev ja sügavamal on palju kokkusurutavad ja erineva paksusega pinnasekihid. Monoliitsest raudbetoonist lindid aitavad ühtlustada vajumeid (joonis 4.1 d). 4. Plaatvundament. Lausvundament kogu hoone (mõnikord ka selle üksikosade) all. Kasutatakse suure koormusega ja suhteliselt nõrgale pinnasele rajatud ehitiste korral eesmärgiga vähendada survet pinnasele ja vajumite erimeid (joonis 4.1 e). 3
lbd+a1=1,24+200=201mm ¿ =100 mm 2 Paindearmatuuri ankurdus ei ole tagatud. lbd=0,7 ∙ 1 ∙ 1 ∙ 1 ∙ 1 ∙ 1,24=0,9mm ¿ lb,min=0,3 ∙1,24 =0,4 mm 400−200 lbd+a1=1,24+200*0,5 ≈ 100mm ¿ 2 =100 mm Paindearmatuuri ankurdus on tagatud. 5 VUNDAMENDI VAJUMI ARVUTUS TELJEL 4 VAHEMIKUS D-F Kuna vajumeid arvutatakse kasutuspiirseisundi järgi, tuleb vundamendilt pinnasele kanduvate jõudude suuruste määramisel kasutada koormuste normväärtusi, so koormuste osavarutegureid γ G=γQ=1. Vajumi arvutan summeerimismeetodil. Selleks tuleb vundamendi all paiknev tihenev pinnas jagada arvutuslikeks kihtideks, arvutada neis tekkivad tihendavad pinged ning neist põhjustatud kihtide deformatsioonid. Arvutuslike pinnasekihtide vajumite summa on vaadeldava vundamendi koguvajum.
Selleks on vaja konstrueerida ristkülikud, mille nurgapunktid asuvad kohas mille all pinged on vaja määrata ja summeerida nendest põhjustatud pinged. Nurgapunkti meetod võimaldab leida pinged ka punktide all, mis asuvad koormatud ristküliku kontuurist väljapool. Joonisel toodud skeemide puhul tuleb leida pinged summeerides järgmiste ristkülikute nurgapunktide all olevad pinged. Pinge punktis A pz,A=ABCD +ADGI -ABFE -AEHI 26. Kirjeldada survelangust tingitud Pärnu vajumeid. Nõukogude ajal oli Pärnus suur veetarbimine, vett pumbati põhja kihtidest nii palju välja, et Pärnule iseloomulikud viirsavid hakkasid tihenema ja toimus üleüldine maapinna vajumine, so isegi geodeetilised reeperid vajusid ära. Nt reeper 13 vajus üle 30 cm. Vee väljapumpamise tulemusel tekkisid pinnases vajumid, mille kiirused olid väga suured. Tallinna maantee hooned, õlimahutid ja Estonia sanatooriumi hooned vajusid oluliselt pärast survelangu pinnases
palgirea mädanemist (vt. Joonis 2.11). Kui sokkel oli madal, siis tulenevalt ümbritseva pinnase taseme tõusust (huumusekihi kasv hoone ümber, pinnasetööd, teede rajamine vms. töö) oli mitme uuritud elamu esimene palgirida sattunud kokkupuutesse pinnasega. Pinnase taseme tõus oli enamasti tingitud elamuümbruse puudulikust koristamisest. Pinnasega kokkupuutuvad palgiread mädanevad kiirelt läbi ja põhjustavad seina täiendavaid vajumeid, pragude laienemist seinas, uste ja akende vajumeid. Joonis 2.12 on seina osa, mille esimene palk oli tulenevalt kokkupuutest pinnasega läbi mädanenud ja ära vajunud. Neljanda ja viienda palgirea vahele oli tekkinud suur pragu ning paremal paiknev uks oli samuti ära vajunud. Maas oli näha koristamata lehesodi. Hoonet ümbritseva pinnase tõus võib põhjustada ka tuulutusavade sulgumist. 21
0 5 10 15 20 25 30 35 t0,61 Joonis 4.25 Plaatkoorm uskatse tulem used ja nende alusel konsolidatsioonim ooduli m ääram ine Töötlusel on kasutatud ainult ajas muutuvaid vajumeid, st koguvajumitest on lahutatud algvajum, mis antud juhul oli 0,8 mm. Katse on tehtud Tallinnas Kadaka teel 0,5 m2 suuruse plaadiga, mis toetus saviliivale 1,85 m sügavusel. Kasutatud on andmeid survevahemikus 52 kuni 78 kPa. Seega annab vajumise ajalise kulgemise arvestamine võimaluse hinnata ka lõpliku vajumi suurust, mida pika konsolideerumise aja puhul reaalselt ei õnnestu koormusplaadiga katsetades alati saavutada.
annaabi.ee 
