vaesusrisk (kuni 25% üle vaesuspiiri). EBAVÕRDSUSE TEKKIMIST SELETAVAD TEOORIAD 1. FUNKTSIONALISM. E. DURKHEIM - PARIMATE AUTASUSTAMISE TEOORIA. /HMS: 111-112 / A: 236-239/, /AU: 239-241/ a) Olenevalt väärtuste järjestusest kultuuris ning majanduse iseloomust on mõned tegevusalad ühiskonnas tähtsamad kui teised - seega neid ka hüvitatakse rohkem. b) Inimesed on erineval määral andekad, õppimisega see erinevus võimendub. Ühiskond püüab vajalikumatele tegevusaladele valida kõige andekamaid, ja peab neile siis ka rohkem hüvitust maksma (sest õppimine on kallis ja vaevanõudev, andekas inimene valib tegevusala, kus rohkem hüvitatakse). Kõigis ühiskondades hüvitatakse enam religioosset tegevust (vaimulikud), juhtimistegevust, tehnoloogia loomist (alates tööstuslikust ühiskonnast). 2. KONFLIKTITEOORIA. VÕIMU PRIVILEEGIDE KAITSMINE - need, kelle valduses
Funktionalismi põhipostulaadid stabiilsus ja konfliktitus sattusid vastuollu tegeliku eluga. EBAVÕRDSUSE TEKKIMIST SELETAVAD TEOORIAD 1. FUNKTSIONALISM. E. DURKHEIM - PARIMATE AUTASUSTAMISE TEOORIA. a) Olenevalt väärtuste järjestusest kultuuris ning majanduse iseloomust on mõned tegevusalad ühiskonnas tähtsamad kui teised - seega neid ka hüvitatakse rohkem. b) Inimesed on erineval määral andekad, õppimisega see erinevus võimendub. Ühiskond püüab vajalikumatele tegevusaladele valida kõige andekamaid, ja peab neile siis ka rohkem hüvitust maksma (sest õppimine on kallis ja vaevanõudev, andekas inimene valib tegevusala, kus rohkem hüvitatakse). Kõigis ühiskondades hüvitatakse enam religioosset tegevust (vaimulikud), juhtimistegevust, tehnoloogia loomist (alates tööstuslikust ühiskonnast). 14. Ebavõrdsuse avaldumine ja põhjused Marxi järgi (tootmisviis, ekspluateerimine ja lisaväärtuse kujunemine, seos omandiga)
organisatsiooni võitluseks nende huvide eest. 21. Ebavõrdsuse tekkimise funktsionalistlik teooria 1. FUNKTSIONALISM. E. DURKHEIM - PARIMATE AUTASUSTAMISE TEOORIA a) Olenevalt väärtuste järjestusest kultuuris ning majanduse iseloomust on mõned tegevusalad ühiskonnas tähtsamad kui teised - seega neid ka hüvitatakse rohkem. b) Inimesed on erineval määral andekad, õppimisega see erinevus võimendub. Ühiskond püüab vajalikumatele tegevusaladele valida kõige andekamaid, ja peab neile siis ka rohkem hüvitust maksma (sest õppimine on kallis ja vaevanõudev, andekas inimene valib tegevusala, kus rohkem hüvitatakse). Kõigis ühiskondades hüvitatakse enam religioosset tegevust (vaimulikud), juhtimistegevust, tehnoloogia loomist (alates tööstuslikust ühiskonnast). 22. Ebavõrdsuse avaldumine ja põhjused Marxi järgi (tootmisviis, ekspluateerimine ja lisaväärtuse kujunemine, vaesumine, seos omandiga)
töötavad välja vastava ideoloogia ja aitavad luua organisatsiooni võitluseks nende huvide eest. 12. Ebavõrdsuse tekkimise funktsionalistlik teooria FUNKTSIONALISM. E. DURKHEIM - PARIMATE AUTASUSTAMISE TEOORIA. a) Olenevalt väärtuste järjestusest kultuuris ning majanduse iseloomust on mõned tegevusalad ühiskonnas tähtsamad kui teised - seega neid ka hüvitatakse rohkem. b) Inimesed on erineval määral andekad, õppimisega see erinevus võimendub. Ühiskond püüab vajalikumatele tegevusaladele valida kõige andekamaid, ja peab neile siis ka rohkem hüvitust maksma (sest õppimine on kallis ja vaevanõudev, andekas inimene valib tegevusala, kus rohkem hüvitatakse). Kõigis ühiskondades hüvitatakse enam religioosset tegevust (vaimulikud), juhtimistegevust, tehnoloogia loomist (alates tööstuslikust ühiskonnast). 13. Ebavõrdsuse avaldumine ja põhjused Marxi järgi (tootmisviis, ekspluateerimine ja lisaväärtuse kujunemine, vaesumine, seos omandiga)
välja vastava ideoloogia ja aitavad luua organisatsiooni võitluseks nende huvide eest. 21. Ebavõrdsuse tekkimise funktsionalistlik teooria 1. FUNKTSIONALISM. E. DURKHEIM - PARIMATE AUTASUSTAMISE TEOORIA. a) Olenevalt väärtuste järjestusest kultuuris ning majanduse iseloomust on mõned tegevusalad ühiskonnas tähtsamad kui teised - seega neid ka hüvitatakse rohkem. b) Inimesed on erineval määral andekad, õppimisega see erinevus võimendub. Ühiskond püüab vajalikumatele tegevusaladele valida kõige andekamaid, ja peab neile siis ka rohkem hüvitust maksma (sest õppimine on kallis ja vaevanõudev, andekas inimene valib tegevusala, kus rohkem hüvitatakse). Kõigis ühiskondades hüvitatakse enam religioosset tegevust (vaimulikud), juhtimistegevust, tehnoloogia loomist (alates tööstuslikust ühiskonnast). 22. Ebavõrdsuse avaldumine ja põhjused Marxi järgi (tootmisviis, ekspluateerimine ja lisaväärtuse kujunemine, vaesumine, seos omandiga)
annaabi.ee 
