1614 saatis Louis XIII nad laiali kaheks aastaks. 2.Seisused ja nende roll Prantsusmaal (lk 38-40) Kõik seisused on võrdsed. 3.Absolutism Prantsusmaal, näited kuningatest ja kardinalidest (lk 38-45) Kogu võim oli ühel inimesel kuningal. Seni oli valitseja võimu piiranud seisuste esinduskogu, kuid see kaotas absolutismi ajal tähtsuse. Kuningas polnud kohustatud kellelegi aru andma. Louis XIII, Louis XIV, kardinal Richelieu(Louis XIII usaldusisik ja Prantsusmaa tegelik vaitseja) 4.Absolutismi kolm sammast - sõjavägi, ametnikud, majandus (konsp.) 1)Kuningale alluv sõjavägi tekkis palgaarmee, kes ainutl sõjaväega tegelesid, kaitsesid kuningat(musketärid) 2)Kuningale alluv ametnikkond ametnikud valiti oma ala proffide hulgast 3)Kuninga kontrolli all olev majandus merkandilism(majanduslik mõtlemine absolutismi ajal) - võimalikult suur kauba eksport, tollimaksud, et import väheneks, kolooniatest algmaterjal. 5.Merkantilism ja Colbert (lk 43)
astronoomiat ja geomeetriat, oskas ta ennustada päikesevarjutust. Temale järgnes palju filosoofe, kõigil oli oma ettekujutus maailmast. Parima ja õigeima lahenduse neist esitas filosoof Demokritos. Tema seletuse järgi koosnes maailm tühjusest, selle sees liikuvatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest - aatomitest. Sofistid- nimetatakse filosoofia ajaloos mõtlejaid Türannia- ebaseaduslikult võimule tulnud vaitseja valitsemine. Polis- tüüpiline kreeka linnriik, mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga Faalanks-Kreeka jalavägi Aristrokraatia-võim kuulus ülemkihile Homeros- Vana-Kreeka pime laulik, Iliase ja odüsseiase autor Arichmedes-matemaatik, füüsik, leiutaja 7 maailmaime: Cheopsipüramiid Egiptuses Semiramise rippaiad Babülonis Artemise tempel Ephesoses Zeusi kuju Olümpias Halikarnassose mausoleum Rhodose koloss Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas)
külluses. Nii kujuneski Mesopotaamias suurel määral savitsivilisatsioon- savi oli nii ehituses kui tarbeesemete valmistamisel peamine tooraine ja sellest tehtud tahvlid said ka põhiliseks kirjutusmaterjaliks. 3. Sumerid olid vanaaja rahvas. Elasid 4. aastatuhande lõpus, 3. aastatuhandel eKr Mesopotaamia lõunaosas. Semiidid elasid sumeristest läänepool. Nende keskus oli Mari linn. 4. KuningasPreesterkond, asevalitsejaTalupojad, käsitöölisedOrjad Vaitseja Vabad kodanikud Sõltlased Orjad 5. Mesopotaamias oli linnatsivilisatsioon. See ei tähenda, et elanikkonna enamuse moodustasid linlased. Nagu kõigis varastes tsivilisatsioonides, nii elas Mesopotaamiaski suurem osa rahvast maal. 6. 1901. aastal leiti Hamurapi seadustetulp. Karistustel oli silm silma, hammas hamba vastu põhimõte. 7. Mesopotaamia usk sarnaneb egiptuse omaga mitme tunnuse poolest. Siingi
kaliif, kalifaat, ramadaan, sariaat, sunniidid ja siidid, dzihaad (ptk 7-8) Meka- araablaste kultuurikeskus; Muhamedi sünnikoht Muhamed- Meka kaupmees, kes hakkas kuulutama ranget Monoteismi Allah- araabia peajumal Islam- moslemite usk Monoteism- Allahi austamine ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahti ütlemine Koraan- Allahi sõna, mida prohvet Muhamedi vahendusel araablastele ja kogu maailmale teatavaks on tehtud; ülim tõde; pühakiri Kaliif- moslemite vaitseja ja Muhamedi asemik Kalifaat- Araabia riik, mida valitseb????? kaliif Sariaat- seadus, mis hõlmab kõike, mida Allah inimeselt nõuab Sunniidid- Sunna on islami traditsioon, mis lähtub prohveti ütlustest, mida Koraan ei sisalda ja mis täpsustavad ning selgitavad Koraani kuulutuse mõtet. Neid kirja pannud inimesed on sunniidid Siiidid- Muhamedi onupoja ja väimehe Ali ning tema järeltulijate pooldajad Dzihaad- Iga moslem peab usu nimel pingutama (see püüdlikkus) 14
6. Varane keisririik: Pärast Caesari surma puhkes kodusõda Antoniuse ja Octavianuse vahel, Antoniust toetas Egiptuse valitseja Kleopatra. A 31 eKr sai Antoniuse laevastik Octavianuse omast lüüa, Antonius põgenes Egiptusesse ja tappis end koos oma armastatu Kleopatraga. Octavianus 30 eKr Egiptuse Roomaga ja võttis need oma ainuvõimu alla. Kui ta võimule tuli siis ta võttis endale nimeks Augustus. Ta valitses 30eKr- 14pKr. Ta oli järjekindel ja tasakaalukas vaitseja. Traianuse valitsemis ajal(98-117pKr) jõudis Rooma impeerium tippu. Rooma rahu- Vahemere maade ka tänapäeva Belgiat, Prantsusmaad, Sveitsi, Austriat, Serbiat ja Bulgaariat, kogu sellel maa-alal kehtis rooma rahu, rooma riigi tagatud rahu ja julgeolek. Imperaator-Käskija Keiser-ainuvalitseja, tuleb Caesari nimest. Leegion-peamine väeüksus, koosnes u 5000 mehest. Õigusteaduse sünd-tekkisid seadustekogumid ja rooma oli õigusriik, tekkis juriidiline terminoloogia. Seega tuli õigusteadus.
Jagunes Alam- ja Ülem- Egiptuseks. Lõuna poole jäi Nuubia. Idast ja läänest piiravad Egiptust poolkõrbe- ja kõrbealad. Põlluharimine oli võimalik vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Rajati niisutussüsteemid. Geograafiline eraldatus kaitses välisvaenaste eest, kuid pidurdas suhtemist välismaaga. Ajaloo põhietapid. Tekkisid kaks suurt teineteisest sõltumatut riiki: Üem- ja Alam- Egiptus.Pärimuse järgi liitis need u. 3 000 a eKr. Ülem- Egiptuse vaitseja Menes. Ta rajas piirialale pealinna Memphise. Kujunes hieroglüüfkiri. Kasutati vaske. Ajalugu jaguneb: Vana riik- suured püramiidid, naabritega suheldi vähe, lagunes sisesegaduste tagajärjel, Keskmine riik- tähtis oli roll piirkondade asevalitsejatel, alistati Nuubia, Uus riik- hiilgeaeg, alistati Palestiina ja Süüria, oluline roll preestritel, Hilis- Egiptus- sageli võimul võõramaised valitsejad. 3.2 Riik ja ühiskond. Riigi- ja ühiskonnakorradus. Võimu teostamiseks vajas vaarao
annaabi.ee 
