aasta suvel ja nende karistamist. Peamiselt mõisnikest koosnev sõjakohus mõistis 60 mässust osavõtnut surma, sadadele teistele määrati ihunuhtlus. Et näidata tõetruult eesti talupoja selleaegset olukorda ja mõisnike omavoli ulatust, on Vilde püüdnud olla nii ajaloos kui ka olustikus võimalikult täpne. Kuid ,,Mahtra sõda" pole siiski mitte ajalooline ülevaade, vaid ilukirjandusteos. Autor on loonud Mahtra lähedusse mõttekujutusliku Vaitla mõisa ning selle parunid ja talupojad, et näidata nende omaveheliste suhete kaudu, kuidas võis niisugune konflikt tekkida ja milline oli sel ajal mõisnike ning talurahva olukord. Romaani peategelaseks on üks paar kummastki leerist. Eestlasi esindavad tubli teomees Võllamäe Päärn ja tema armastatu Huntaugu Miina. Selles tegevusliinis aitab pinget luua ka 19.sajandi eesti kirjanduse traditsiooniline intriig, mida rakendas oma näidendites ja jutudes juba Koidula.
Päärnal oli nende omaduste pärast ka omajagu vaenlasi. Tema "vaenlane number üks" oli Kupja Prits, kes tema peale nii Miinaga läbikäimise kui ka kupja sõna mitte kuulamise ja vastuhakkamiste pärast viha kandis. Päärna negatiivseks omaduseks võis pidada seda, et ta veri alati kaklusse kiskus, kui ta seda kuskil nägi. Päärn hakkas mitmel korral mõisale vastu ja sai selle pärast mitu korda mõisa tallis ja haagikohtuniku juures julmalt nuhelda. Päärnal oli ka üks konflikt Vaitla mõisa opmann Vinteriga. Ühel öösel kui opman jälle Miinale, kes ta teenija oli, ligi tikkuda üritas juhtus Päärn Miina juttude tõttu, et opmann talle peale käib, seal läheduses olema. Kui Päärn Miina karjatust kuulis tormas ta sisse ja andis opmann Vinterile päris korralikult kolki. Selle juhtumi, mis oli opmani poolt kõvade valede ja väljamõeldistega lisatud, vanale mõisnikule ära ( teadis ju opmann, et vana parun Päärna sugugi ei
tütar Anni, kes südame sunnil läheb koos Jaaniga vangi ja Siberisse. Romaan sisendab arusaama ühiskond on nii halvasti korraldatud, et osal tema liikmeist puudub võimalus inimväärseks eluks. AJALOOLINE TRILOOGIA ,,Mahtra sõda" Esimene ulatuslik panoraamromaan Eesti kirjanduses. Kujutab: talupoegade vastuhakku Mahtra mõisas 1858. Aasta suvel ja nende karistamisest. Ajaloolise Juuru kihelkonna Mahtra mõisa ning selle elanike kõrval on Vilde loonud mõttekujutusliku Vaitla, kus elavad ja tegutsevad romaani kesksed tegelased talupoegade, mõisnike ja sundijate seast. Need on kangekaelne teomees Nõllamäe Päärn, tubli taluneiu Huntagu Miina, noor ja vana parun von Heidegg, opman Vinter, Kupja Ants jt. Baltimaade mahajäänud feodaalolusid ja mõisas sündivat ülekohut arvustab Sveitsi päritoluga koduõpetajanna Juliette Marchand. Tema suu läbi väljendab Vilde oma humaanseid ja demokraatlikke vaateid. ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid"
Päärnal oli nende omaduste pärast ka omajagu vaenlasi. Tema "vaenlane number üks" oli Kupja Prits, kes tema peale nii Miinaga läbikäimise kui ka kupja sõna mitte kuulamise ja vastuhakkamiste pärast viha kandis. Päärna negatiivseks omaduseks võis pidada seda, et ta veri alati kaklusse kiskus, kui ta seda kuskil nägi. Päärn hakkas mitmel korral mõisale vastu ja sai selle pärast mitu korda mõisa tallis ja haagikohtuniku juures julmalt nuhelda. Päärnal oli ka üks konflikt Vaitla mõisa opmann Vinteriga. Ühel öösel kui opman jälle Miinale, kes ta teenija oli, ligi tikkuda üritas juhtus Päärn Miina juttude tõttu, et opmann talle peale käib, seal läheduses olema. Kui Päärn Miina karjatust kuulis tormas ta sisse ja andis opmann Vinterile päris korralikult kolki. Selle juhtumi, mis oli opmani poolt kõvade valede ja väljamõeldistega lisatud, vanale mõisnikule ära ( teadis
Päärnal oli nende omaduste pärast ka omajagu vaenlasi. Tema "vaenlane number üks" oli Kupja Prits, kes tema peale nii Miinaga läbikäimise kui ka kupja sõna mitte kuulamise ja vastuhakkamiste pärast viha kandis. Päärna negatiivseks omaduseks võis pidada seda, et ta veri alati kaklusse kiskus, kui ta seda kuskil nägi. Päärn hakkas mitmel korral mõisale vastu ja sai selle pärast mitu korda mõisa tallis ja haagikohtuniku juures julmalt nuhelda. Päärnal oli ka üks konflikt Vaitla mõisa opmann Vinteriga. Ühel öösel kui opman jälle Miinale, kes ta teenija oli, ligi tikkuda üritas juhtus Päärn Miina juttude tõttu, et opmann talle peale käib, seal läheduses olema. Kui Päärn Miina karjatust kuulis tormas ta sisse ja andis opmann Vinterile päris korralikult kolki. Selle juhtumi, mis oli opmani poolt kõvade valede ja väljamõeldistega lisatud, vanale mõisnikule ära ( teadis
Nad otsisid teda, kuni leidsid ta ühest kambast, kes jõid ohtralt piiritust. Muidu Jüri ei olnud jooma mees, kuid see kord oli ka tema purjus. Miina nägi, et Päärna käsi on katki ja et nii saadakse aru, et tema üks sõdijatest oli. Jüri kallas Päärna käe peale piiritust, mis haava puhastas ja Miina sidus selle kinni. Miina ütles, et Päärn hoiaks kätt nii, et keegi ei näeks, et see katki on. Nii siis läksidki Jüri, Miina ja Päärn tagasi Vaitla poole. Teel sinna küsis Miina, et ega nad ei võtnud mõisast midagi. Päärn ja Jüri tunnistasid üles, et nad olid võtnud sealt. Päärn oli võtnud Miinale põlle ja Jüri oli võtnud kingakujulise tuhatoosi ja hõbelusika. Miina viskas need üle vankriääre. Rahvasuu räägib, et üks soldat, kellel oli purustatud lõualuu palus midagi vene keeles, kuid ei saadud aru, mida ta räägib. Ta näitas käega hirmsa haava peale, näitas sõrmega pähe, suhu ja anus hingelõhestavalt edasi
Nad otsisid teda, kuni leidsid ta ühest kambast, kes jõid ohtralt piiritust. Muidu Jüri ei olnud jooma mees, kuid see kord oli ka tema purjus. Miina nägi, et Päärna käsi on katki ja et nii saadakse aru, et tema üks sõdijatest oli. Jüri kallas Päärna käe peale piiritust, mis haava puhastas ja Miina sidus selle kinni. Miina ütles, et Päärn hoiaks kätt nii, et keegi ei näeks, et see katki on. Nii siis läksidki Jüri, Miina ja Päärn tagasi Vaitla poole. Teel sinna küsis Miina, et ega nad ei võtnud mõisast midagi. Päärn ja Jüri tunnistasid üles, et nad olid võtnud sealt. Päärn oli võtnud Miinale põlle ja Jüri oli võtnud kingakujulise tuhatoosi ja hõbelusika. Miina viskas need üle vankriääre. Rahvasuu räägib, et üks soldat, kellel oli purustatud lõualuu palus midagi vene keeles, kuid ei saadud aru, mida ta räägib. Ta näitas käega hirmsa haava peale, näitas sõrmega pähe, suhu ja anus hingelõhestavalt edasi
valitseva süsteemiga, vägivallaga. Ajalooromaani kasutati ka olevikulise olukorra kritiseerimiseks mineviku kaudu. Probleemid on üldjuhul olevikus samad, mis minevikus (vaesus, nälg, riigikord). Kriitiline realism tõi probleemid esile ning üritas osutada ka põhjustele. Ajaloo ja fiktsiooni vaheline suhe pole romantismiga võrreldes muutunud väljamõeldud lugu ajaloo taustal eksisteerib edasi. Triloogia ruum on üldjuhul fiktsionaalne, nt ,,Mahtra sõjas" on Vaitla küla välja mõeldud. 19. sajandi realistlikust kirjandusest võib leida palju väljamõeldud külasid realism tahab esile tuua üldistuse. Fiktsionaalsete paikade kõrval on ka reaalsed paigad. Väljamõeldist sünteesitakse tegelikkusega. Vilde on oma triloogia tegelased jaganud kolmeks 1) õige nimega ajaloolised tegelased 2) need tegelased, kelle nimed on muudetud, aga sündmustega üsna vabalt seotud 3) väljamõeldud tegelased.
kes südam e sunnil läheb koos Jaaniga vangi ja Siberisse. Ro maan sisendab arusaama ühiskond on nii halvasti korraldatud, et osal te ma liik m eist puudub v õi malus ini mväärseks eluks. AJALOOLINE TRILOOGIA ,, Mahtra sõda" Esimene ulatuslik panoraamro maan Eesti kirjanduses. Kujutab: talupoe gade vastuhakku Mahtra m õisas 1858. Aasta suvel ja nende karistamisest. Ajaloolise Juuru kihelkonna Mahtra m õisa ning selle elanike k õrval on Vilde loonud m õttekujutusliku Vaitla, kus elavad ja tegutsevad ro maani kesksed tegelased talupoe gade, m õisnike ja sundijate seast. Need on kange kaelne teo m e es N õllamäe Päärn, tubli taluneiu Huntagu Miina, noor ja vana parun von Heidegg, op man Vinter, Kupja Ants jt. Baltimaade mahajäänud feodaalolusid ja m õisas sündivat ülekohut arvustab Sveitsi päritoluga koduõpetajanna Juliette Marchand. Te ma suu läbi väljendab Vilde o ma humaanseid ja de m okraatlikke vaateid.
annaabi.ee 
