metsamassiivid. Lääne poolt on rannajoon tugevasti liigestatud Ida poolt vähem. Asustus Valdav osa asustusest on koondunud endiselt mere äärde ja peamiselt suurtemate liiklusteede lähedusse. Rannikul on asustus kõikjal pööratud näoga mere poole. Tihedamalt asustatud aladeks on Võsu-Käsmu piirkond, Palmse- Sagadi- Vihula piirkond. Suhteliselt tihedalt on asustatud ka rannaäärsed piikonnad Võsu ja Altja vahelisel alal ja Vainupea ning Karepa piirkonnas. Vallas on 52 küla ja üks alevik. Suuremad keskused on Võsu, Käsmu, Palmse, Võsupere, Vergi, Vihula, Annikvere. Teedevõrk Teed vallas jagunevad riigimaanteedeks, kohalikeks maanteedeks ja erateedeks. Kohalikke maanteid on vallas kokku 101,8 km. Olemasolev teedevõrk vallas on piisava tihedusega ja teed on heas korras. Veeteed Vihula vallas asub 3 väikesadamat- Vergi, Vainupea ja Eisma. Kaubaveo eesmärgil
They are marked two cornflowers or tree cornflowers. For example - Toomarahva tourism farm and Hara cottage have two cornflowers, Eisma holiday village, Adami tourism farm and Raudsilla hiking centre have three cornflowers. There are some accommodators who provide unusual accommodation and other services, for example Raudsilla holiday centre near Kolga manor. Raudsilla's buildings are all tipi's. Adami tourist farm in Vainupea village has a smoke sauna in the Vainupea river valley. There are several examples of co-operation in Lahemaa tourism. Some riding farms provide riding trips along Lahemaa, where they have accommodation and catering services organised with co-operating manors and other service providers. Many accommodation providers use local nature guides to provide hiking services in Lahemaa National Park. The co-operation network genuine experiences in Lahemaa (14 tourist farms), all
individuaalselt. Lisatud fotod allkirjastatakse - kes või mis on fotol, millal ja kelle poolt jäädvustatud, kelle omanduses on originaal jms. Lisadele tuleb põhitekstis viidata. LISA 1 Tallinna Nõmme Põhikool KUIDAS VORMISTADA LOOVTÖÖD? Loovtöö Koostas: Karl Kalkun, Teet Vainupea 8.b klass Juhendaja: Mari Vall Tallinn 2014 3. VIITAMINE EHK ALLIKATE NÄITAMINE Kõik töös esitatavad seisukohad ja andmed, mis pärinevad kasutatud materjalidest, tuleb siduda viidetega vastavatele allikatele (näidatakse koht, kust andmed pärinevad) ehk igal laenatud mõttel peab olema viide selle autorile. Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele.
individuaalselt. Lisatud fotod allkirjastatakse - kes või mis on fotol, millal ja kelle poolt jäädvustatud, kelle omanduses on originaal jms. Lisadele tuleb põhitekstis viidata. LISA 1 Tallinna Nõmme Põhikool KUIDAS VORMISTADA LOOVTÖÖD? Loovtöö Koostas: Karl Kalkun, Teet Vainupea 8.b klass Juhendaja: Mari Vall Tallinn 2014 3. VIITAMINE EHK ALLIKATE NÄITAMINE Kõik töös esitatavad seisukohad ja andmed, mis pärinevad kasutatud materjalidest, tuleb siduda viidetega vastavatele allikatele (näidatakse koht, kust andmed pärinevad) ehk igal laenatud mõttel peab olema viide selle autorile. Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele.
Tallinna Ülikool Tervise- ja Sporditeaduste instituut Ökoturismi pakett Merlin Miido RK-31 2008 Reisipiirkond Reisipiirkonnaks on Lahemaa rahvuspark. 1. Toolse 2. Vainupea 3. Altja 4. Sagadi 5. Palmse 6. Võsu Programm · Matkaprogramm algab Toolse kivikindluse külastamisega · Väike süstamatk Vainupeale · Vainupeal külastame kohalikku kirikut ning ööbime sealses turismitalus · Uuel päeval rattamatk vainupealt Altjale · Altjal kiigume, vaatame võrgukuure ja kinnitame keha kohalikus kõrtsis · Teel Altjalt Sagadile külastame koprarada · Väike matk kopraradadel tehtud, edasi Sagadile
Võsu on ka Põhja-Eesti vanemaid puhkeasulaid, mis rajati juba 19. sajandil. Siin puhkasid paljud Tallinna, Tartu, Peterburi ja Moskva prominendid. Viimaste aastakümnete tugevad tormid ning ebaadekvaatsed rannakorrastustööd on viinud Võsu liivaranna katastroofilisele taandumisele ja hävimisele. Vähemal määral leidub liivaranda ka Juminda poolsaarel, Loksa ja Vergi ümbruses. Mitmed endised kalurikülad muutusid nõukogude võimu ajal suvituskohtadeks, näiteks Altja ja Vainupea. JÕED JA JÄRVED Lahemaa ei ole järvederikas, kuid siin on olemas väga erineva tekkeloo, iseloomu ja ilmega veesilmad. Rahvuspargi 14 järve võib jaotada kahte rühma: noored rannajärved ja vanad, mandrijää taandumisel tekkinud veekogud. Lahemaa järvedest suurim on Kahala (350 ha). Järv paikneb Harju lavamaal puisniitude ja lookadastike vahelises nõos ning on madal (kuni 2,8 m) endine merelaht, mis eraldus merest lõplikult umbes 7500 aastat tagasi
[email protected], www.vinnisport.eu. Info: majutuskohti on 98, avatud aastaringselt. Vinni hostel, Sõpruse 2, Vinni, tel: 522 7710, www.vinnihostel.ee, [email protected]. Info: majutuskohti on 45, avatud aastaringselt. Männisalu hostel, Lääne 13, Võsu, tel: 503 5354, www.mannisalu.ee, [email protected]. Info: majutuskohti on 90, avatud aastaringselt. Lääne-Viru majutusettevõtted 2012 KODUMAJUTUS 14 10 Adami turismitalu, Vainupea küla, tel: 517 5747, [email protected], www.adami.ee. Info: majutuskohti on 10, avatud aastaringselt. Haaviku turismitalu, Tepelvälja küla, tel: 5356 6514, www.haaviku.edicypages.com, [email protected]. Info: majutuskohti on 12, avatud aastaringselt. Kuusiku Loodustalu, Ama küla, tel 515 3573, [email protected], www.kuusikunaturefarm.ee. Info: majutuskohti on 7, avatud aastaringselt, kuid ettetellimisel. Madi Talu, Jõetaguse küla, tel 5333 1407, madipuhketalu@hot
omakorda Virumaal kala vilja vastu vahetamas. Põhjranniku murre sarnanaeb ilmselt seetõttu siiani soome keelega. Meri on tähtis nii kaubanduse kui ka laevanduse arengus. Veeti puitu, telliseid, soola ja salapiiritust. Juba 1880ndatel aastatel lasti Käsmus ja Pedassaares merre väiksemaid rannasõidulaevu. Esimene kaugsõidu purjekas taglastati Käsmus 1891. a. Järgneval kolmel aastakümnel ehitati Käsmu ja Vainupea vahelisel rannal rohkem kui poolsada purjelaeva. Kolga ja Kõnnu kandi laevaehitus oli koondunud Hara randa. Paljusid Lahemaa rannakülades ehitatud laevu juhtisid kaptenid, kes said hariduse 1884. a. avatud ja 47 aastat tegutsenud Käsmu merekoolis. Siinsetes randades ehitatud laevu võis kohata kõigil maailmameredel. Neid jõukamaid aegu meenutab ainulaadne Käsmu kaptenite küla ja sealne meremuuseum. Viinistu uhkemad majad pärinevad 1920-1930ndate aastate salapiirituseveo ajast.
Altja 4.5 4.35 0.34 6 FPO Vergi 4.17 4 0.36 2.35 0 OFG Vergi 5.52 5.3 0.67 5.88 0 OFG Vergi 5.52 5.3 0.67 5.88 0 OFG Eru 4.17 4 0.33 7.36 0 FPO Eru 4.36 4.19 0.42 11.77 0 OFG Vergi 4.84 4.65 0.5 2.94 0 OFG Kunda 3.8 3.65 1 0 0 OFG Võsu 4.15 3.98 0.34 3.68 0 OFG Vainupea 5.32 5.11 0.67 7.36 0 OFG Vergi 4.4 4.22 0.34 2.94 0 OFG Vergi 5 4.8 1 2.94 0 OFG Käsmu 4.2 4.03 0.35 5.88 0 OFG Mustoja (Mustoja k) 4.17 4 0.34 4.4 FPO Vainupea 4.1 3.94 0.33 4 FPO Vainupea 4.36 4.19 0.34 0 0 OFG Vainupea 3.78 3.63 0.29 0 0 OFG Kunda 3.9 3.74 0
annaabi.ee 
